Peipsis on sel aastal vähem vett

Viimastel aastatel on Peipsi järv ja selle seisukord saanud rohkelt tähelepanu. Lisaks operatsioonidele kalameeste päästmisest lagunevalt kevadiselt jääkattelt ja juhuslikest piiririkkujatest, on räägitud ka Peipsi keskkonnaseisundist.

Peipsis on sel aastal vähem vett.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

2018 aasta suvine kalade massiline hukkumine ja võimaliku reostuse tekitamine planeeritud tselluloositehase poolt on mõned näidetest. Üheks oluliseks parameetriks, mis mõjutab Peipsi keskkonnaseisundit, on vee hulk järves ha sellel hoiab silma peal Keskkonnaaagentuur.

Tähelepanelikud järveäärsed inimesed on täheldanud, et sellel sügisel on Peipsi veetase madal. Kui madal ja kas on põhjust muretsemiseks?

„Peipsi veetase on Mustvee vaatlusjaama andmetel langenud 120 cm ümbrusesse vaatlusjaama nullist. See tähendab seda, et näit on allpool pikaajalist keskmist, kuid mitte rekordiliselt madal. Sügiskuude vastavad rekordid jäävad kõik alla meetri vaatlusjaama nullist.“ selgitab Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna peaspetsialist Tanel Toots.

Madal veetase Peipsis (Eesti veekogudes üldiselt) jääbki tavaliselt sügiskuudesse, harva nihkub natuke ettepoole augustisse ja tahapoole detsembrisse. Sarnast veetaset on noorem põlvkond näinud seitsmel korral viimase 25 aasta jooksul ja vanem põlvkond kümnel korral aastatel 1940 kuni 1973. Viimati oli Peipsi veetase madalseisus 2015 aasta detsembris. Kas praegune veetaseme käik on osa pikemaajalisest tsüklist ja kas Peipsi vee hulk peegeldab pikemaajalisi muutusi regiooni ilmastikus, on edaspidise analüüsi küsimus.

Kalameestele ja muidu harrastuslaevnikele tähendab madal veetase seda, et ei ole võimalik sadamast välja saada või on väljasaamine raskendatud. Kohalikud, kes on harjunud suplemiseks pika kõndimisega Peipsi lauge kalda tõttu, kurtsid, et see aasta on kaelani vesi liiga kaugel. Kuigi juulis veel veetase nii madal ei olnud, tekitas tuulepagu nähtus mitmel korral petliku mulje, et Peipsis on vesi korraga kadunud. Tuulepagu võib veetaset ajutiselt langetada kuni pool meetrit, see suvi piirdus siiski vaid 20-30 sentimeetriga. Piirduti põlvini vees enda vette kastmisega.

Madal veetase iseenesest pole põhjus kalade massiliseks hukkumiseks. Sellele peaks lisanduma tuulevaikne kuum ilm, mille osas see aasta Peipsi kalasid säästis. Üle 25 kraadi Celsiuse järgi tõusis Peipsi veetemperatuur see suvi vaid korraks augustis. Lisaks ei lasknud tuul tekkida vee kihistumisel nagu 2018 aasta juuli lõpus.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931