Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 11. oktoober 2019

Turundamisest kui töövahendist ja võtmetegurist konkurentsitihedas keskkonnas oma eesmärkide saavutamisel on palju räägitud ning samuti ka kirjutatud sadu raamatuid, kuidas aga turundada põllumajandusühistut? „Ühistu mõistes võib vaadelda turundamist läbi erinevate aspektide, ühelt poolt organisatsiooni eesmärkide saavutamise, läbi oma teenuste ja toodete väärtuspakkumise sihtgrupile, oma sõnumi edastajana ühistust väljapoole ehk ühistu kui majandusmudeli turundamine ning teiselt poolt ühistu turundamine ühistu enda sees kui ka ühistu poolt loodud väärtuste pakkumine ühistus oma liikmetele,“ rääkis Värnik. „Ühistu kasulikkuse tajumine tema liikmete-omanike poolt on seotud samuti turundamisega, n-ö sissepoole suunatud turundamisega. Kuidas meie ühistu eristub teistest tegijatest oma loo ja väärtuse poolest? Kuidas ühistus on üles ehitatud organisatsiooni struktuur ja strateegiline käitumine „turundamise“ mõistes? Tuleb liikuda passiivse teenuste pakkumise rollist aktiivsele kliendi vajaduste rahuldamise rollile. Milline on meie ühistu/ühistute turuosa ja kuidas seda hoida või suurendada? Kuidas kontrollifunktsioon, omakapitali formeerumine ja kasumi jaotamine ühistu sees aitab ühistut paremini ja selgemini turundada?“

Värniku sõnul on turundamine väga selgelt seotud käitumisökonoomikaga. „Mitmed muutused organisatsioonis nõuavad omakorda nende mõjude selgitamist ning nn turundamist oma liikmetele. Seega turundamine kui sisemine tööriist erinevate organisatsioonisiseste muutuste selgitamiseks on muutumas järjest olulisemaks,“ rõhutas ta.

Turundamine on investeering, mis peab aitama genereerida meile käivet. „Selles on mitmed asjakohased tegurid – toode, hind, koht ja müügiedendus. Meie otsime vastust, kuidas paremini kõnetada oma kliente olukorras, kus maailmas on meie sarnaseid palju ja kõik otsivad kliente. Kuidas rääkida MEIE lugu läbi turundusvõtete nii, et see aitaks ühistuid ja nende liikmeid eristuda konkurentsiturul. Kuidas sektori esindusorganisatsioonid räägivad oma lugu oma kaubamärgist ning millised on tegevused selleks, et paremini kõnetada enamaid gruppe. Kuidas brändi kui turundaja tööriista kasutada? Miks brände luuakse ja miks nad on vajalikud turundamisel. Milliseid võtteid kasutavad ettevõtted ja organisatsioonid oma turunduses ja turundusstrateegias. Bränd on midagi sellist, mille kohta tarbijad – meie kliendid ütlevad, et see on bränd, sest nad tajuvad sellega kaasnevat väärtust,“ selgitas Värnik ja lisas, et see on vajalik selleks, et eristuda, tekitada usaldust, konkurentsis saavutada teatud eelist, kasvatada ettevõtte/organisatsiooni väärtust. „Suur küsimus on, et mida siis ühistud peaksid tegema, et turundada „ÜHISTUT“ kui majandusmudelit? Miks peaksid tootjad tahtma olla ühistuga seotud ja kuidas ühistut turundada teistele? Tarbija teadvuses on vajalik luua kuvand meie pakutava toote/teenuse headusest. Hea lugu, mida turunduses räägime peab olema lihtne oma ülesehituselt kui ka keeleliselt.“

Vastuseid nendele tõstatatud küsimustele-mõtetele otsitaksegi tänasel konverentsil, kus sõna võtavad ülikooli rektor Mait Klaassen, maaeluminister Mart Järvik ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. Ülevaate Euroopa põllumajandusühistutest teeb Copa Cogeca poliitikanõunik ühistute alal Umberto Di Pasquo. Teemal „Põllumajandusühistute madal eelarve ja turundamine – teadmised teadusest ja praktikast“ räägib Göttingen´i Ülikool professor Julian Voss. Pärastlõunal saavad sõna toidutootjad: Asso Lankots, Joel Ostrat ja Meelis Mõttus ning Dan Mikkin ja Priit Põllumäe räägivad ka sellest kuidas metsaühistut brändida.