• 18.11.19, 19:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas täna käskkirja, millega peatab alates homsest, 19. novembrist Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga kuni kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni. Sellega kehtestatakse põhjanooda ehk mutniku ja avaveevõrguga, mille silmasuurus on vähemalt 160 mm, püügil lubatud vältimatu kohapüügi kaasmäärad.
Peipsi järv.
  • Peipsi järv.
  • Foto: Äripäev AS
Keskkonnainspektsiooni andmetel on pärast mutnikuga püügi taasavamist 26. oktoobril Peipsi järvel tekkinud olukord, kus kalurite poolt veekogusse tagasi lastavate ja hukkuvate kohade hulk on küllaltki suur. Sellega nõustuvad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased.
Kohapüük ei ole lubatud seoses Eestile tänavuseks Peipsi järvestikus eraldatud kvoodi täitumisega üle 90%. Kohapüügikeelu tingimustes ei ole lubatud koha kaaspüüki väikese silmasuurusega mutnikuga.
Pärast kohapüügi peatamist on praeguse seisuga veel püüdmata 43 tonni koha.
Kalapüüki mutnikuga saab kohapüügikeelu kehtimisel taasavada niipea, kui Vabariigi Valitsus on kalapüügieeskirjaga kehtestanud koha kaaspüügimäärad ja kala maale toomise võimaluse.
Eeskirja muudatusi valmistavad koostöös ette Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium, tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste ettepanekutele.
Põhjanooda ehk mutnikuga kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning edastatakse asjasse puutuvatele erialaliitudele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele