Maarit Eerme • 2 detsember 2019

Toiduliit tõstab sealiha au sisse

Toiduliit alustas eelmisel nädalal kampaaniaga „Sealiha - hea liha“, millega selgitatakse, miks on sealihal oluline osa eestlaste toidulaual ning kummutada lihatarbimise ümber levivaid müüte.

Tippkokad toitu valmistamas.  Foto: Karli Saul

„Inimene on omnivoor ning liha söömist vajab ta tasakaalustatud toitumiseks. Eriti hea on sealiha süüa just praegu, sügisesel-talvisel perioodil, mil organism kulutab valgema ajaga võrreldes rohkem energiat,“ selgitas Toiduliidu juht Sirje Potisepa Potisepp. Tema hinnangul on eelnevad kampaaniad olnud väga edukad.

Kampaania raames soovitakse kummutada kõikvõimalike müüte, mis ringleb inimeste seas seoses sealiha tarbimisega. „See, et sealiha on ebatervislik ja rasvane on kõige enam levinud müüt. Näiteks on sealiha sisefilee rasvasisaldus kõigest 5% ja välisfilee rasvasisaldus 6%,“ ütles Potisepp ning lisas, et vanemad inimesed on pigem harjunud sealiha rasvasema osaga, kuid head läbikasvanud taist peekonit ei ole tänapäeval enam saada.

Selle aasta kampaania raames tutvustatakse inimestele ka sealiha erinevaid kasutusvõimalusi ning jagatakse retsepte. Potisepa sõnul on tegemist väga mugava toorainega ning inimesed oskavad seda hästi teha ja see maitseb ka hästi. „Seda on keeruline ära rikkuda.“

Selle aasta kampaania raames tutvustatakse inimestele ka sealiha erinevaid kasutusvõimalusi ning jagatakse retsepte.   Foto: Karli Saul

Restoran Horisont peakokk Marko Sõmer tõdes, et sealiha on hea toiduaine, olles aluseks nii Eesti kui ka mitmete teiste maailma köökidele. „Sealiha on mitmekülgsete maitseomadustega ja paljusid maailma kööke ei kujutaks ettegi ilma sealihata, näiteks Euroopas seapraade, vorstid singid ja pateed või Aasia wokid ja raamenid. Sealiha sobib köögis paljude roogade valmistamiseks ja see on andnud inspiratsiooni ka näiteks peekonijäätise valmistamiseks, samas on see jõulupraadide ja grilltoitude näol oluline osa siinsest kultuurist,“ lausus ta.

Tarbimine ja tasakaalustatud toitumine

„Kui meil seostatakse sealiha tervisehädadega, siis mõelgem Hiina ja Jaapani peale, kus tarvitatakse samuti sealiha, kuid seda tasakaalustatakse köögiviljadega. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on oluline,“ selgitas Sõmer.

Eestlaste mõeldud toitumissoovitustes on kirjas, et menüüst loomsete toiduainete välja jätmine pole soovitatav. Sealiha sisaldab eluks vajalikke toitaineid ning aminohappeid, mis aitavad organismil kasvada. Samuti on sealiha väga mitmekülgselt kasutatav toiduaine, mis sisaldab erinevaid toiteväärtusega liha.

Statistikaameti andmetel on lihatarbimine Eestis viimastel aastatel tõusnud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem, kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem söövad Eesti inimesed sealiha.

HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on lihatarbimise seis hea lihatööstuse ja lihakasvatamise seisukohalt.   Foto: Karli Saul

HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on lihatarbimise seis hea lihatööstuse ja lihakasvatamise seisukohalt. „Eestimaalased tarbivad ligi 43 kg sealiha aastas elaniku kohta, mis on viimased aastad olnud kasvutrendis.“ Mere rääkis, et kui panna perspektiivi meie tarbimine, siis Euroopa suurimas sealihasööjad on Hispaanias, Saksamaal, Austrias ja Poolas, kus tarbitakse sealiha umbes 50 – 55 kg elaniku kohta.

„Eelmisel aastal kasvas ka ilusasti kanaliha tarbimine, mis jõudis rekordtasemele. Veiseliha tarbimisel on näha ka jätkuvat tõusutrendi. Seal on läinud sortiment laiemaks ning müügile avaldab positiivset mõju ka sissetulekute suurenemine,“ ütles Mere.

Foto: Karli Saul

Müük kasvab, kasum kahaneb, hinnad püsivad

Lihatööstuste müügitulu näitab kasvavat trendi, kuid kahjuks kasvavad Mere sõnul kulud kiiremini, kui tulud. „Kasvu poolest oleme viimase nelja aasta madalamal tasemel. Märksõnadeks on kindlasti tooraine hindade kasv, mis on mõjutanud tootmisettevõtete kasumlikkust,“ selgitas ta.

Mere ütles, et maailmas on eelmise aasta lõpust toimunud radikaalsed muutused, kui Hiinas vallandus seakatk, mis on teinud tõelist laastamistööd. „Tänaseks on seal praktiliselt pool seakasvatusest kadunud. Kuna nad on suurim sealiha tarbiv riik, siis on tarvis see kuskilt mujalt saada. Täna ostab Hiina sealiha ja ka muid lihaliike kokku Euroopast ja mujalt maailmast. See on kaasa toonud sealiha kokkuostuhindade kiire tõusu,“ rääkis Mere ning lisas, et kokkuostuhinnad on täna umbes 35% kõrgemad, kui aasta tagasi samal ajal. Ta nentis, et see on igati positiivne uudis seakasvatajatele.

Liha tarbimine kasvab.  Foto: Eesti toiduainetööstuse liit

Praegune situatsioon mõjutab Mere sõnul Euroopat ja kogu maailma, kuna keegi ei tea, kui kiiresti Hiina olukord taastub.

Mida toob tulevik?

- Tööjõu puudus. Farmid on maakohtades ning sinna tööjõu leidmine on väga keeruline.

- Kulude tõus. Palgad kasvavad, elektrihinnad tõusevad

- Tehisliha väljatöötamine. Täna aktiivselt tegeletakse sellega. Aeg näitab, kui kaugele sellega jõutakse.

- Aafrika seakatk. Eksport kasvab ning see määrab tulevase sealiha hinna dünaamika. Kas sellele tuleb piir peale või laieneb Euroopasse laiemalt. Mis hakkab siis saama, kui see jõuab Euroopa suurima seakasvataja piiridesse?

- Hinnad. Mingil hetkel jõuab praegune olukord ka toodete väljamüügi hindadesse. Täna on hinnatõusu suuremalt jaolt pärssinud konkurents.

- Mugavustooted. Eelistatakse tooteid, mis on tarbija jaoks juba ette ära tehtud. Oluline on ka maitse.

Allikas: Meelis Laande (Atria Eesti)

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150