Autor: Põllumajandus.ee • 3. detsember 2019

TOPis kolmandale kohale kerkinud Laheotsa OÜ 2018. aasta müügitulu ulatus 4,69 miljoni euroni ja see tekkis 95,4% ulatuses Eestis tehtust. Puhaskasum moodustas käibest 40,15% ehk 1,88 miljonit eurot, seejuures investeeriti mullu 2,86 miljonit eurot.

Laheotsa on 1992. aastal asutatud kodumaisel kapitalil põhinev pereettevõte, mis kuulub koos veel viie tütarettevõttega kontserni OÜ Frivil Invest. Kontserni põhitegevusteks on kartuli ja köögivilja kasvatamine, hoiustamine, töötlemine ja aastaringne turustamine, teravilja- ja rapsikasvatus ning põllumaade ost ja kinnistute majandamine. Laheotsa põhisortimendi moodustab kartul, porgand, punapeet ning kaalikas.

LOE LISAKS:

Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi kõik 110 firmat on teada-tuntud tegijad.

Põllumajandustootjate TOP: Miljon enam kui tunamullu

Aiandusliidu juhatuse esimees: välistööjõu kaasamine on oluliseks abiks

Põllumajandustootjate TOPis neljandale kohale platseerunud Grüne Fee Eesti ASi käive kasvas 2018. aastal võrreldes eelmise aruandeperioodiga 0,6 %, ulatudes 10,1 miljoni euroni. Ettevõtte juhatuse liige Raivo Külasepp nendib, et tulemuse tõi igapäevane töö, mille tulemusel tulud kokkuvõttes kuludest suuremaks jäid. Samas 2019. aasta osas ta nii optimistlik pole, öeldes, et kulude pool on oluliselt kasvanud nii kiiresti tõusvate tööjõukulude kui ka riigipoolse maksukoormuse kasvu osas läbi jätkuvate aktsiisitõusude.

Eelmise ja tänavuse aasta trendide osas omas valdkonnas tõi Külasepp, kui MTÜ Eesti Aiandusliit juhatuse esimees, välja energiakandjate hinnataseme tõusu, kütuseaktsiiside kiiretempolise kasvu, haiguspuhangud iluaianduses ning raske olukorra tööjõuturul, mis on oluline mõjutaja just hooajatööde tegemiseks vajalike töötajate osas. Ka tema sõnul on välistööjõu kaasamise tingimuste leevendamine olnud sektorile oluliseks abiks.

Riik võiks mõelda rohkem toidujulgeoleku aspektile

Investeeringute poolelt on Grüne Fee Eestil plaanis panustada rohkem tootmisprotsesside mehhaniseerimisse ja automatiseerimisse, et vähendada tootmisprotsessi tööjõumahukust. „Püüame jätkuvalt selle poole, et kodumaisel tarbijal säiliks võimalus valikuks – kas tarbida kodumaist või import-toodet,” nendib Külasepp, kelle sõnul ootab ta uuelt rahastusperioodilt eelkõige seda, et aiandustootjatel säiliks võimalus investeeringutoetuste saamiseks eraldi tootjarühma kaudu nagu see oli esmakordselt käesoleval eelarveperioodil. „Selle positiivne mõju on juba täna selgesti märgatav – kodumaise köögivilja säilitustingimused on oluliselt paranenud, mis omakorda tagab selle, et kodumaine toode on tarbija jaoks palju pikema perioodi jooksul kättesaadav.”

Külasepa sõnul on Eestis puu- ja köögiviljade ning marjade isevarustatuse tase jätkuvalt oluliselt väiksem kui lähinaabritel. „Sellest aga lähtub omakorda toidujulgeoleku aspekt, mis pole sugugi vähese tähtsusega. Tublimad tegijad sektoris on tublid, aga neid tublisid võiks oluliselt rohkem olla!”

Grüne Fee Eesti AS on 1993. aastal asutatud Eesti-Soome ühisettevõte, mille põhitegevusala on köögiviljakasvatus katmikalal. Kasvatatavatest kultuuridest on oluliseimad kurk ning lehtsalat. Valmistoodangut eksporditi 2018. aastal eelnenud aastast 14,5% rohkem ehk 1,4 miljoni euro eest.

LOE LISAKS:

Suur fotogalerii: Aiandusettevõtjad kogunesid Tartus

Gerli Ramler, kaasautor