Autor: Põllumajandus.ee • 18. detsember 2019

Lisaks kinnitati kahepäevasel Brüsselis toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil meriahvena, tursa, rai ja pikklesta 2020. aasta kaugpüügivõimalused Loode- ja Kirde-Atlandil.

„Eesti on ja jääb kalapüügiriigiks, seda nii meie vetes kui ka mujal,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Eestile oli eriti tähtis süvalesta kaaspüügikvoodi suurendamine Barentsi merel. Meie laevad kasutavad seal kombineeritud püügiviisi: traalil on kaks pära, üks püüab krevetti ja teine kalaliike (pikklesta, turska ja süvalesta). Süvalesta piisav kvoot on meile oluline just tollepärast, et saaks sellist kombineeritud püüki jätkata. Kombineeritud püügiviis on keskkonnasõbralik, sest sama saagi väljapüüdmiseks ei pea seda tegema kaks korda ehk esmalt püüdma krevetti ja pärast kalu. See vähendab oluliselt süsinikujalajälge.“

Euroopa Liit on viimastel aastatel süvalesta kaaspüügikvoodiks kehtestanud 900 tonni. „Et seda kvooti kasutavaid laevu on Euroopa Liidus aasta-aastalt juurde tulnud, siis on põhjendatud selle kvoodi oluline suurendamine,“ selgitas Tuus. „See õnnestus ka hea eeltöö ja läbirääkimiste tulemusena saavutada: süvalesta kvoot tõsteti 1800 tonnini, mis võimaldab ELi laevadel suurema osa aastast kombineeritud püüki teha. Kui varu võimaldab, siis miks mitte seda kasutada.“

Suurim muutus Eesti kaugpüügile on kahtlemata krevetipüügi uuesti avamine Loode-Atlandil. Barentsi merel on Eesti laevad saanud pidevalt krevette püüda, ent Loode-Atlandil oli selle püük üle kümne aasta suletud, sest varu on olnud madalseisus. Nüüdseks võime aga tõdeda, et olukord on muutunud. Kaitsemeetmed ja looduslikud tingimused on olnud krevetivarule soodsad ning populatsioon on taastunud. Loode-Atlandi krevetivaru arvestus selles piirkonnas käib kvoodi asemel püügipäevade alusel. Eesti võib tuleval aastal püüda 416 püügipäeva. Nood jaotatakse meie sealsete krevetilaevade vahel ära.

Eestil on hetkel kolm peamiselt krevetipüügile keskenduvat kaugpüügilaeva – Reval, Stefano ja Merike – ning muid kalaliike püüdvad kaugpüügilaevad Madrus ja Lennuk.

TASUB TEADA

Aastatel 1999–2005 püüdsid Eesti laevad Loode-Atlandil üle kümne tuhande tonni krevetti, olles ELi riikidest üks suurimaid krevetipüüdjaid Põhja-Atlandil. Selle sajandi algul tegutses sealsetes vetes 13 laeva, nondest 11 laeva tegeles krevetipüügiga. Praegu kalastab Atlandi põhjaosas 5 kaugpüügilaeva.