Autor: Allan Rajavee • 19. detsember 2019

„Kui Põhja-Atlandi kalandusorganisatsiooni ehk NAFO hallatav Loode-Atlandi püügiala kinni läks, alustasime püüki seni Barentsi merel Teravmägede piirkonnas, kus meil on 377 püügipäeva,“ selgitas Sarevet.

Tema sõnul on Kirde-Atlandile tehtud kevad-suvised püügireisid olnud edukad ja Loode-Atlandi avanemisel peab hakkama kaaluma, kus on majanduslikult otstarbekam püüki teha.

„Kui püügivõimalused oleks Loode-Atlandil avatud 100% siis jääks meil püügivõimsustest puudu. Euroopa Liidu eraldatud 416 päeva on kahe laeva jaoks piisav. Samas on meil alternatiivne võimalus Barentsi Meri,“ selgitas Sarevet püügivõimsuste puudust.

Reyktal grupil on kokku viis kaugpüügilaeva, millest üks on müügis.

Seejuures on Reyktal ainus krevetipüügiga tegelev Eesti ettevõte, mistõttu märkis Sarevet, et erilist siseriiklikku konkurentsi selles vallas pole. „Kunagi oli Eestil väga palju laevu, kuid teised on aastate jooksul ära langenud ja meie oleme ainsana jäänud,“ ütles Sarevet. „Selles mõttes ei saa meile pahaks panna, et konkurentsi pole. Oleme lihtsalt viimased ellujääjad,“ lisas ta.

Sareveti sõnul ei saa kalapüügile keskendunud kaugpüügilaevad krevette samal ajal püüda, kuna kalalaevadel puudub spetsiifiline tehnika. „Krevetipüügiga tegelevatel laevadel peab olema kalatsehh, kus krevetid jagatakse fraktsioonidesse, külmutatakse ja töödeldakse. Sesmõttes on seal terve tehas laevas,“ selgitas Sarevet.

"Samas meie krevetipüügilaevad kasutavad nn kombineeritud püüki kus sihtpüügiks on krevett ja kaaspüügina püütakse erinevaid süvaliike nagu näiteks tursk, karelest, grööni süvalest ja nii edasi. Krevetipüügilaev on suuteline püütud kala mis kaaspüügina püütakse töötlema ka olemasolevates kalatsehhides," lisas Sarevet.

Tegelikud kasusaajad asuvad Hispaanias ja Islandil

Eestis on Reyktali kõrval ainult üks kaugpüügiga tegelev kalafirma osaühing MFV Lootus, mis aga keskendub peaasjalikult süvaveekalade püügile. MFV Lootuse juhatuse liige Kristi Sild märkis, et uued kalanduskvoodid nende senist käekäiku väga ei mõjuta. „Alati on tore, kui kvooti tuleb juurde, kuid otsest mõju meie tegevusele ei oska ma hinnata,“ nentis Sild.

Nii Reyktal kui ka MFV Lootus pole Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted. Reyktal kuulub kolmele Islandi ettevõttele ja MFV Lootus kahele Hispaania ettevõttele. See tähendab, et Hispaania ja Islandi ettevõtted saavad Eesti tütarfirmade abil kasutada ära siinset kvooti ning pakuvad vastutasuks Eesti kaluritele tööd.

Sareveti sõnul jagatakse NAFOs kalanduskvoote, lähtudes ajaloolistest andmetest ehk kui palju keegi on varem püüdnud. Seejuures jääb kaugpüügikvootide puhul Euroopa Liidul ainult NAFO ja Kirde-Atlandi kalastuskomisjon ehk NEAFC otsuseid formaalselt kinnitada.

"Nende kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel toimub järgneva või järgnevate aastate püügivõimaluste osas läbirääkimised ja kokkulepped, lähtuvalt teadussoovitusest. Suuremad vaidlused võivad tekkida ainult siis, kui jutt on uutest püügivõimalustest,“ selgitas Sarevet.

Teoreetilised hinnangud

Kalavarusid monitoorivad teadlased. Just nende soovitusel keelati 2011. aastal krevetipüük Loode-Atlandil täielikult ära. Nüüd on aga NAFO teadlased teinud kindlaks, et krevettide populatsioon on piirkonnas taastunud, kuid sellegipoolest jälgitakse olukorda igal aastal. Teiste kalaliikide puhul kontrollitakse kalapopulatsiooni elujõulisust iga kahe või kolme aasta järel.

Teadlased teadusandmetele tuginedes määravad suurima lubatud väjapüügi (TAC - total allowable catch), pärast mida vaidlevad lepingu partnerite riikide esindajad lõplikud kvootide suurused vastavalt TAC'ile. „Lihtsustatult öeldes võib öelda, et peale teadlaste tööd tulevad poliitilised otsused, milliseid kalavarusid avatakse püügiks ja kui paljusid mitte. Kui need asjad on NAFOs paigas, siis Euroopa Liit jagab vastavalt ajaloolistele püügiõigustele kvoodid omakorda enda liikmesriikide vahel ära,“ selgitas Sarevet, ning riigid siseriiklikult ettevõtjate vahel.

Krevettide varusid on Sareveti hinnangul praegu keeruline hinnata, sest alates 2011. aastast on tehtud vaid katsepüüke. „See on mingil määral teoreetiline arvamus ja keegi ei tea täpselt, kuidas püük minema hakkab. Eesmärk on siiski varude säilitamine, mistõttu on kõik praegu ettevaatlikud,“ ütles Sarevet.

Kokku läheb NAFO riikide vahel jagamisele ligikaudu 5000 tonni jagu krevetikvoote. „Eestile tähendab see aga umbes 25 protsenti sellest, mis meil algul eelmisel kümnendil oli,“ rääkis Sarevet. Aastatel 1999 kuni 2005 püüdsid Eesti laevad Loode-Atlandil üle 10 000 tonni krevetti, olles Euroopa Liidu riikidest üks suurimaid krevetipüüdjaid Põhja-Atlandil. Selle sajandi algul tegutses sealsetes vetes 13 laeva, nendest 11 laeva tegeles krevetipüügiga.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.