Autor: Põllumajandus.ee • 27. detsember 2019

Keskkonnaühenduste kümme uusaastasoovi Läänemere olukorra parandamiseks

Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Puhta Läänemere Koalitsiooni ja Maailma Looduse Fondi (WWF) eksperdid panid üheskoos kirja oma uusaastasoovid ja -soovitused keskkonnaministrile Läänemere olukorra parandamiseks.
Mereäärne Lindi küla.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

2007. aastal võtsid Läänemere-äärsed riigid vastu Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan), et parandada veekogu looduslikku seisundit. Kahjuks ei ole seatud eesmärkidest tänaseks ühtegi saavutatud. Ühenduste hinnangul on Läänemere kaitsel tarvis drastilist muutust - käes on viimane aeg hakata reaalselt tegutsema.

ELFi säästliku kalanduse eksperdi Joonas Plaani sõnul on Läänemere olukord tasapisi paranemas, ent mere hea tervise taastamiseks on tarvis märksa rohkem panustada. “Teame täna Läänemere olukorrast rohkem kui eales varem - Läänemere kaitse küsimustega ei tegele üksnes loodusteadlased, vaid ka sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Samuti panustavad meie kodumere heaks mitmed teised osapooled, ent otsustajad on paraku jätkuvalt liiga passiivsed,” sõnas Plaan. “Endiselt ei kuulata teadlaste soovitusi ning jätkatakse paljude liikide ülepüügiga. Endiselt näeme, kuidas Läänemerre kanduvad eutrofeerumist soodustavad toitaineid ning merekaitsealade tegevuskavad jäävad osaliselt täitmata," selgitas Plaan.

Ühendused tõid Läänemere olukorra eest vastutavatele ministritele välja kümme uusaastasoovi ehk tegevust, millega kohe uuel aastal pihta hakata:

1.Merealade planeerimisel ja haldamisel tuleb rakendada ökosüsteemipõhist lähenemist, kus Läänemerd käsitletakse tervikliku süsteemina. Igat lahte, abajat, laidu või madalikku tuleb vaadata kui osa Läänemerest, mitte eraldiseisvalt.

2.Kõik teadlaste poolt öeldud looduskaitse- ja keskkonnaalased soovitused tuleb otsustajate poolt täide viia selgete tegevustena.

3.Kõigi tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kliimamuutusega ning lõpetada tegevused, mis takistavad kliimaneutraalsuse saavutamist.

4.Merealade investeeringute planeerimisel tuleb kasuta parimaid olemasolevaid teadmisi, et hinnata võimalikke riske ning mõju. Lisaks tuleb tagada piisav seire ajakohase teabe olemasoluks.

5.Kohaldama peab parimaid olemasolevaid praktikaid, et vähendada ja leevendada kõikjal Läänemeres probleemiks olevat veealust müra.

6.Pikalt paberil või planeerimisel olevatel merekaitsealadel tuleb rakendada kõiki kavandatud kaitsetegevusi, et tagada loodusliku mitmekesisuse kaitse merealadel.

7.Kaitsetegevuste rakendamisel ja kala püügimahtude määramisel tuleb võtta arvesse erinevate liikide koosmõju ning toiduahelaid, et tagada Läänemere kalapopulatsioonide hea seisund.

8.Vähendada tuleb lämmastiku ja fosfori ärakannet Läänemerre, rakendades parimaid põllumajanduslikke ja kalakasvanduslikke praktikaid.

9.Ravimite jääkide kogumisest ja heitvee puhastamisest peab saama üldine praktika.

10.Kõikides sadamates tuleb tagada laevadel tekkiva heitvee kogumise võimekus.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960