Autor: Kristjan Pruul • 24. jaanuar 2020

Tänavu on riigieelarves arvestatud 1,05 miljardi euroga, sellest kaetakse 9 protsenti eelarve kuludest. Tuleval aastal kahaneb see summa 100 miljoni euro võrra, selgub riigieelarve seletuskirjast.

Euroopa Liidu eelarve, kust enamik sellest miljardist tuleb, saab tinglikult jagada kolmeks: ühtekuuluvuspoliitika struktuurifondid, põllumajandus ja muud prioriteedid, nagu teadus ja julgeolek.

Suurima osakaalu sellest eelarvest annabki ühtekuuluvuspoliitika, mille regionaalarengu fondist laekub eelarvesse prognoosi järgi 351 miljonit eurot, ühtekuuluvusfondist 140 miljonit ning sotsiaalfondist 99 miljonit eurot.

Sellele järgneb põllumajandusega seostuv, kus otsetoetusi makstakse põllumajanduse tagatisfondist (173 miljonit eurot), millele lisandub maaelu arengu põllumajandusfond (132 miljonit eurot) ning merendus-kalandusfond (16,4 miljonit eurot).

Kuhu raha läheb?

Üks peamine toetuse saaja on põllumajandussektor: maaeluministeeriumile laekub toetuste kujul tänavu 354 miljonit eurot, mis on 9 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Ministeeriumi suurima eelarvemahuga asutus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), mis vahendab põllumajandussektorile ja toidutootjatele Eesti maaelu arengukava 2014–2020 tegevus- ja investeeringutoetusi ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist makstavaid pindalatoetusi (nn I samba toetused).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on tulude all kirjas 298 miljonit eurot saadud toetusi, mis lähevad jagamisele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi), KredExi, Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kaudu. Välisvahendite arvel kaetavate kulude prognoos on vähenenud 48,4 miljonit eurot seoses struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 meetmete lõppemisega, öeldakse seletuskirjas.

Välistoetused katavad näiteks lõviosa transpordipoliitika investeeringutoetuste kuludest (kokku 79 miljonit eurot). 43 miljonit eurot on ettenähtud Rail Balticu ehitamisega.

Suuremaid valmivaid projekte

Tallinna Lennujaama lennuliiklusala, viieaastasele projektile kulus 70 miljonit, millest 35 miljonit tuli Euroopa Liidust.

Pärnu maantee Tallinna piirist Topi sõlmeni, 10 miljonit eurot, millest 9 eurofondidest.

Väikesadamad Triigi, Sõru, Sviby, Kihnu, Naissaare, Papisaare ja Vikati, 9,7 miljonit eurot.

Tallinna Loomaaia troopikaala Pilvemets, 5 miljonit eurot, millest pool fondidest.

Virtuaalse reaalsuse keskus Noblessneri valukojas, 5,2 miljonit, 2,4 miljonit toetustega.

Paksu Margareeta muuseum, 5,4 miljonit eurot, 2 miljonit toetustega.

Tartu linnaliinide biometaanile viimine, 7,7 miljonit eurot, millest 2,3 miljonit kattis Euroopa Liit.

allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeeriumi eelarvesse laekub toetusi 118 miljoni euro eest, millest lõviosa annavad struktuurifondid. Suurematest projektidest on ära märgitud töövõimereformiga seotud kulud (19 miljonit eurot) ning Tartu Ülikooli kliiniku ümberehitus, mis lõpeb 2023. aastal. Haiglaid ja esmatasandi arstiabi toetatakse vastavalt 11 ja 16 miljoni euroga.

Kaitseministeeriumi haldusalas investeeritakse NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP) välistoetustest Eestisse aastal 2020 kokku hinnanguliselt 18 miljonit eurot.

Keskkonnaministeerium arvestab käesoleval aastal 84,5 miljoni euroga. Koos kaasrahastusega investeeritakse tänavu veevarustusse 35 miljonit eurot, energia- ja ressursitõhususse 32 miljonit eurot, saastunud alade korrastamisse 9,6 miljonit ning kaitsealuste liikide ja elupaikade hoidmisse 8,9 miljonit eurot.

CO₂-kvoodid

Euroopa Liidu eelarvega ei ole seotud, kuid selle poliitikast tõukub kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute (CO₂-kvoodid) müügist saadav tulu, mis sellel aastal on eelduste kohaselt 173 miljonit eurot.

Pool sellest peab minema keskkonnaga seotud programmidesse, pool kulub niisama riigieelarves. Keskkonnaministeerium rahastab kvoodirahast tänavu 7 ja tuleval aastal 49 miljoni euro eest projekte.

Majandusministeeriumi eelarves on kvoodiraha 38 miljonit eurot. Näiteks tasutakse sellest programmist korterelamute renoveerimist (7 miljonit eurot) ning Rail Balticu Eesti kulutused (9,3 miljonit) kantakse samuti sellest allikast. Veel läheb 10 miljonit raudteele ja biometaani kasutamisele kulub 6,8 miljonit eurot. Rahandusministeeriumis plaanitaks samal aastal 24 miljoni euro eest tõsta energiatõhusust lasteaedades, hooldekodudes ning keskvalitsuse hoonetes.

Mis saab edasi?

Kui tänavu ja tuleval aastal on Euroopa Liidu toetuste osakaal eelarvest 8–9 protsenti ning summad 0,95–1,05 miljardit eurot. 2022. ja 2023. aastal on praegu lõppevast eelarveperioodist veel kasutada vastavalt 778 ja 494 miljonit eurot, kuid see, kui palju järgmises, 2021.–2027. aasta eelarveperioodist toetusi tuleb, ei ole teada, sest eelarvet pole vastu võetud.

Selle enam kui triljonieurose eelarve juures vaidlevad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon 50 miljardi euro üle. Detsembris viimasel riigipeade tippkohtumisel oli eelarve küll päevakavas, kuid ühegi kokkuleppeni ei jõutud. Järgmine tippkohtumine toimub eeldatavasti veebruaris.