Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 8. jaanuar 2020

Küsimusele, mis on põllukool ja milleks seda tehakse, vastas Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots, et idee sellises vormis õppida tuli möödunud hooajal, kui sarnaselt toimus talirapsi põllukool. „Sel hooajal siis rajasime ühiselt müügifirmadega Rannu Seemne maadele talinisu katsed, kus võrdlesime erinevaid talinisu sorte ja viljelusprogramme. Sel hooajal andis oma panuse katse vaatlemisel ja tulemuste tõlgendamisel ka Eesti Taimekasvatuse Instituut Reine Koppeli koordineerimisel. Sortidega panustasid põllumeeste ühistu Kevili, Scandagra Eesti ja Baltic Agro,“ rääkis Ajaots.

Kui Eestis on sellises vormis põllukoolid uudsed, siis mujal maailmas on need aga päris levinud. „Teadus ja põllukool on omavahel seotud. Nii on see, mida meie siin oma peaga oleme teinud, mujal maailmas juba tuntud lahendus. 80datel hakati näiteks arengumaades naistele sama süsteemi järgi põllumajandust õpetama. Igal juhul on põllukooli eesmärgiks suurendada põllumajandustootjate suutlikust analüüsida oma tootmissüsteemi, tutvustada võimalikke probleeme, katsetada erinevate sortide, taimekaitse ja väetamisprogrammidega. Põllukooli programm on ajaliselt piiratud, tavaliselt üks toomistsükkel, haarates selle käigus tegevusse võimalikult palju põllumehi ja taimekaitsefirmasid ja teadlasi. Meie oleme pigem kutsunud siia kooli praktiseerivaid põllumehi ja katsetame alles. See on teine aasta ja vaatame, mis sellest välja tuleb,“ selgitas Ajaots.

TASUB TEADA

• Põllukoolidega alustati 1980datel Aasias;

• Tänaseks on Põllukoole asutatud rohkem kui 90 riigis;

• Infot jagatakse rohkem kui 4 miljonile põllumehele;

• Väga populaarsed arengumaades;

• Suunanäitajaks Kanada Põllukool;

• Eestis ainulaadne.

Allikas: Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots

Yara Eesti juht Marek Linnutaja lisas, et põllumeestele meeldib õppida just kogemustest. „Põllumehed on konkurendid maade pärast, aga õppida midagi uut koos – see neile meeldib. Nii osales põllukoolis sel hooajal sadakond põllumeest,“ lisas ta.

Loomulikult oli esimene samm põldude rajamine Rannu Seeme OÜ maadele. Sortideks sai valitud 9 sorti: ’Creator’, ’Reform’, ’Bohemia’, ’Malunas’, ’Effekt’, ’Julie’, ’Skagen’, ’Ramiro’ ja ’Ada’. Taimekaitse võrdluskatses oli kolm varianti: Syngenta, BASFi ja põllumehe. Rajati ka väetuskatse võrdlemaks Yara ja põllumehe programme. Tehti ka leheanalüüse, mis saadeti Inglismaale YARA Megalabi.

Põllutööd tehti enamuses Väderstadi tehnikaga. Madis Ajaots rääkis lühidalt, mis tööd millal tehti. „Külvati 20. septembril 2018. Külvisenorm oli 350 kuni 400 idanevat seemet ruutmeetrile, olenevalt sordist 160 kuni 200 kg/ha. Sortidele ’Creator’, ’Reform’, ’Bohemia’, ’Malunas’, ’Effekt’, ’Julie’, ’Skagen’ võrdluseks kasutati juba hästi tuntud talinisusorte ’Ada’ ja kõige varajasemat talinisu ’Ramiro’. Sügisel olid suurimaks nuhtluseks haned,“ rääkis Ajaots. „Kõige huvitavam aeg talivilja kasvatuse juures on kindlasti aprill. Nii on see aasta näidanud, et kevade algus, mis on jahedam ja hilisem, mõjutab talivilja vähem. Pikem jahedus annab taimedele pikema võrsumisperioodi ja seega võiks tulevikus kuluda ka vähem seemet hektarile ning tulevikku silmas pidades oleks vaja rohkem võrsuvaid sorte.“

Kasvutingimuste kohta tõi põllumees välja, et sel hooajal olid ideaalsed tingimused talivilja kasvatamiseks ja nii oli talvekindlus kõikidel sortidel väga hea. Sademeid oli parajalt, väga kuiv oli aga aprillis. Kuivus eeldas väga hoolega kevadiste põllutööde planeerimist, just väetamise osas tuli teha õiged otsused.

Põllukooli lõpuseminaril tutvustasid Margus Saviste, Alo Põldma ja Kristjan Kasearu BASFist ning Kaupo Suik Syngentast oma katseid ja seal tehtud taimekaitse lahendusi. Mikk Tagel ja Marek Linnutaja rääkisid lahti Yara väetuskatsed. Rannu Seemne juht Madis Ajaots selgitas, mida tema sel hooajal katsetas ja mis end reaalselt ka õigustas. Jagati ka ohtralt soovitusi, aga neid me siin eraldi välja ei too. See teadmine jäägu põllukoolis osalejate privileegiks.

Katsepõllu koristus ja tulemused

Kokkuvõtte katsest tegi ETKI talinisu aretaja Reine Koppel, kes rõhutas, et Talinisu Põllukooli puhul on tegu siiski tootmiskatsega.

„2. augustil koristati tootmispõllult ühe meetri laiuse heedriga varustatud katsekombainiga 10 meetri pikkune katselapp igast variandist. Kokkuvõtteks analüüsisime saaki, proteiini, kleepvalku, langemisarvu, 1000 tera massi, mahumassi ja produktiivvõrsete arvu. Mõõtsime ka taimede pikkust, pikema kõrre kasvatas ’Ada’ ja lühema ’Reform’. Sortide keskmine saagikus oli 11,4 t/ha. Suurima saagikusega paistsid silma kolm sorti: ’Effekt’, ’Skagen’ ja ’Reform’. Katsed, kus oli hõredam külv, seal oli saagikus keskmiselt 0,7 t/ha väiksem,“ tutvustas katsetulemusi Koppel ja lisas, et keskmine saagikus oli parim Syngenta katsealal.

Proteiini ja kleepevalgu sisaldus määrati ekspressmeetodil täisterast. „Huvitav oli sel hooajal see, et kuigi saak oli suur, oli kõrge ka proteiini ja kleepevalgu sisaldus, olles siis sortide ja variantide keskmisena 14,6% proteiin ja 30,3% kleepevalk. Kõrgeima proteiinisisaldusega olid ’Bohemia’, ’Ada’, ’Ramiro’ ja ’Effekt’, madalaima näidu sai ’Creator’. Kõrgeima kleepevalgu sisaldusega olid ’Ada’ ja ’Bohemia’,“ rääkis Koppel. Ka siin tõi Reine Koppel välja, et katsevariantidest sai parima proteiini ja kleepevalgu sisalduse BASFi ja põllumehe variant.

Suurima 1000 tera massi said ’Ramiro’ ja ’Julia’, väikseima ’Malunas’. Mahumass oli suurim ’Reformil’. Langemisarv oli kõikidel sortidel hea: kõrgeim ’Skagenil’, madalaim ’Creatoril’.

Taimehaigustest hinnati jahukastet, helelaiksust ja DTRi. Haigusi oli tänavu üldiselt vähe. Ka kontrollvariandis, kus haigustõrjet üldse ei tehtud, oli taimede olukord hea. Üheks määravaks teguriks oli ka see, et katsesse oli valitud sordid, mis on meie oludes haiguskindlad.

Saagi ja proteiinisisalduse tase sõltus 15-20 % taimekaitsest ja muudest faktoritest, mida erinevates katsevariantides kasutati. Haiguste puhul sõltus jahukaste tase taimekaitse programmist 23%, see on rohkem kui teiste haiguste puhul. Jahukastet on erinevate viljelusprogrammidega kõige lihtsam kontrolli alla saada. Kahjuks ei saa selle aasta tulemuste põhjal sama öelda helelaiksuse kohta. „Aga jah, väga oluline on ikka sordi valik ja tähtsuselt teine on viljelusprogramm,“ rõhutas Koppel.

12 pilti

Talinisu Põllukool 2019. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus