Talinisu Põllukool – koos suurima saagi jahil

Küsimusele, mis on põllukool ja milleks seda tehakse, vastas Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots, et idee sellises vormis õppida tuli möödunud hooajal, kui sarnaselt toimus talirapsi põllukool. „Sel hooajal siis rajasime ühiselt müügifirmadega Rannu Seemne maadele talinisu katsed, kus võrdlesime erinevaid talinisu sorte ja viljelusprogramme. Sel hooajal andis oma panuse katse vaatlemisel ja tulemuste tõlgendamisel ka Eesti Taimekasvatuse Instituut Reine Koppeli koordineerimisel. Sortidega panustasid põllumeeste ühistu Kevili, Scandagra Eesti ja Baltic Agro,“ rääkis Ajaots.

Kui Eestis on sellises vormis põllukoolid uudsed, siis mujal maailmas on need aga päris levinud. „Teadus ja põllukool on omavahel seotud. Nii on see, mida meie siin oma peaga oleme teinud, mujal maailmas juba tuntud lahendus. 80datel hakati näiteks arengumaades naistele sama süsteemi järgi põllumajandust õpetama. Igal juhul on põllukooli eesmärgiks suurendada põllumajandustootjate suutlikust analüüsida oma tootmissüsteemi, tutvustada võimalikke probleeme, katsetada erinevate sortide, taimekaitse ja väetamisprogrammidega. Põllukooli programm on ajaliselt piiratud, tavaliselt üks toomistsükkel, haarates selle käigus tegevusse võimalikult palju põllumehi ja taimekaitsefirmasid ja teadlasi. Meie oleme pigem kutsunud siia kooli praktiseerivaid põllumehi ja katsetame alles. See on teine aasta ja vaatame, mis sellest välja tuleb,“ selgitas Ajaots.

Yara Eesti juht Marek Linnutaja lisas, et põllumeestele meeldib õppida just kogemustest. „Põllumehed on konkurendid maade pärast, aga õppida midagi uut koos – see neile meeldib. Nii osales põllukoolis sel hooajal sadakond põllumeest,“ lisas ta.

Suurima 1000 tera massi said ’Ramiro’ ja ’Julia’, väikseima ’Malunas’. Mahumass oli suurim ’Reformil’. Langemisarv oli kõikidel sortidel hea: kõrgeim ’Skagenil’, madalaim ’Creatoril’.

Taimehaigustest hinnati jahukastet, helelaiksust ja DTRi. Haigusi oli tänavu üldiselt vähe. Ka kontrollvariandis, kus haigustõrjet üldse ei tehtud, oli taimede olukord hea. Üheks määravaks teguriks oli ka see, et katsesse oli valitud sordid, mis on meie oludes haiguskindlad.

Saagi ja proteiinisisalduse tase sõltus 15-20 % taimekaitsest ja muudest faktoritest, mida erinevates katsevariantides kasutati. Haiguste puhul sõltus jahukaste tase taimekaitse programmist 23%, see on rohkem kui teiste haiguste puhul. Jahukastet on erinevate viljelusprogrammidega kõige lihtsam kontrolli alla saada. Kahjuks ei saa selle aasta tulemuste põhjal sama öelda helelaiksuse kohta. „Aga jah, väga oluline on ikka sordi valik ja tähtsuselt teine on viljelusprogramm,“ rõhutas Koppel.