Autor: Põllumajandus.ee • 13. jaanuar 2020

Möödunud hooaja mitmesaja leheproovi tulemused annavad võimaluse üldistuste tegemiseks ning soovituste jagamiseks.

Eestimaa muldades on boori sisaldus madal. Sellel toiteelemendil on oluline roll eelkõige ristõieliste kultuuride kasvatamisel. Piisav tase sügisel tagab rapsil talvekindluse, kevadel aga soodustab boor õitsemist ja viljumist. Kasvuperioodil kokku vajab raps boori 700 grammi hektari kohta. Talirapside sügisene ja kevadine lehekaudne pritsimine boori vedelväetistega on õnneks põllumeeste seas üsnagi tavapärane tegevus. Sügisel tehtud leheanalüüsid näitasid 39% boori „normis“ taset, „veidi madal“ oli tase 56% tulemustest. Boori piirväärtus talirapsi lehtedes sügisel on 30 ppm.

Ettevõttes AS Laatre Piim külvati taliraps 15. augustil. Põld sai 220 kg/ha kompleksväetist YaraMila 9-12-25 + S, B, Mg (boori sisaldus 44 g/ha). Külvamisest peaaegu kaks kuud hiljem võetud leheproov näitab talirapsi taimedes väga suurt boori defitsiiti. Boori lehe kaudu selleks ajaks antud ei olnud. Sama päeva õhtul pritsiti boori vedelväetis 2 l/ha (300 g/ha boori) koos teise ringi kasvuregulaatoriga ning 10 päeva hiljem võetud leheproovides on boori tase peaaegu normis. Kahes järgnevas proovis jääb boori sisaldus langeva tendentsina tasemele „veidi madal“. Muret tekitab aga see, et kuni lehekaudse pritsimiseni kasvasid taimed tugevas boori defitsiidis ja 2,0 liitrine boori vedelväetise norm jäi veidi madalaks.

Talirapsi kasvatades ei piisa vaid granuleeritud mineraalväetisega antavast boorist. Soovituslik boori vedelväetise kogus sügisel on mitte vähem kui 300 g/ha boori. Võimalusel soovitame pritsida kahes osas, millest esimene tuleb teha võimalikult vara (3. lehe faasis) lehekaudse herbitsiidi või esimese kasvuregulaatoriga.

Seni ei ole aga erilist tähelepanu pööratud boori vajalikkusele teraviljakasvatuses. Sügisesed talinisude leheproovid näitasid kõik boori madalat või lausa väga madalat taset. Mitusada kevad-suvise leheproovi tulemust näitasid boori osas veel halvemat seisu: 54% väga madal, 40% madal ning 5% oli boori sisaldus lehtedes normis või veidi madal. Teraviljad vajavad boori oluliselt vähem kui ristõielised kultuurid (piirnorm 5 korda madalam). Soovituslik boori norm on kordades madalam (~0,2 l/ha) kui rapside pritsimisel ning vajadusel tuleb pritsimist korrata. Ettevaatlik tasub olla liiga kõrgete normidega, mis on teraviljadele toksiline. Boor mõjutab terade täituvust ja mahukaalu.

Kuna muldades on boori tase madal, siis kindlasti on põhjendatud nii rapsi- kui ka teraviljakasvatuses boori sisaldavate granuleeritud mineraalväetiste kasutamine ja boori vedelväetiste andmine lehtede kaudu pritsides.

Teraviljadele olulised mikroelemendid Mn, Zn, Cu on defitsiidis. Sügisel korjatud talinisu leheproovidest peaaegu 60% oli vase tase madalapoolne. Kevad-suvistes proovides oli talinisude vase tase 90% juhtudest „madal“ või lausa „väga madal“, tsingi tase oli „madal“ või „väga madal“ peaaegu 70% tulemustest. Üllatuslikult oli mangaani tase 78% proovides „normis“. Teraviljadele oluliste mikroelementide tagamiseks soovitame tooteid Tradecorp AZ, YaraVita Gramitrel, fosfor-kaalium vedelväetis Trafos Mg B Mn Fe või üksiku suurema toiteelemendi puuduse likvideerimiseks EDTA kelaate Tradecorp Cu, Tradecorp Mn, Tradecorp Zn, Tradecorp ZnMn, YaraVita Zintrac 700, YaraVita Mantrac Pro, YaraVita Coptrac 500. Eelpool nimetatud mikroelementide puudus tuleb likvideerida teraviljade kõrsumise alguseks.

Eriti oluline on vase pritsimise aeg, mis tuleb ära teha võrsumise lõpuks, hiljemalt kõrsumise alguseks, sest hiljem seda tehes on pritsimise kasutegur madal ning saagikadu (kuni 1,5 t/ha) juba põhjustatud. Kui mangaani puudus mullas on suur, siis võib selle defitsiit ilmneda teatud aja möödudes uuesti, sest see element liigub taimekudedes halvasti.

Sügisel korjatud talinisu ja talirapsi proovides esines kaltsiumi defitsiiti. Selle elemendi tase mõlema kultuuri proovides kokkuvõtvalt oli 28% „veidi madal“ ja 40% „madal“. Kaltsiumi omastamine toimub mullast ainult juuretippude kaudu. Omastamine toimub passiivselt vastavalt lehepinnal aurustumise intensiivsusele. Mida intensiivsem on aurustumine, seda paremini taim tõmbab mullas olevat kaltsiumi kudedesse. Madal kaltsiumi tase lehtedes on tingitud madalate temperatuuridega sügisel, kui aurustumise intensiivsus on madal.

Kui talinisude leheproovides oli üllatavaks defitsiidis olevaks elemendiks boor, siis talirapsi proovides oli selleks molübdeen. Talinisu proovides oli selle elemendi tase normis, aga talinisu piirväärtus on 20 korda madalam kui talirapsil. Sügisesed talirapsi leheproovid näitasid madalat või väga madalat molübdeeni taset 67% proovidest. Kevad-suvistest leheproovide tulemustest oli tase „normis“ vaid 30% proovidest. Seetõttu soovitame kevadiseks boori leheväetiseks valida molübdeeniga boori vedelväetis Tradebor Mo. Silmas peab pidama seda, et selles tootes on boori sisaldus 105 g/l, mitte 150 g/l nii nagu see on tootes Tradebor. Molübdeen aitab reguleerida lämmastiku ainevahetust, mõjudes nitrifikatsiooni soodustavalt.

LOE LISAKS:

Talinisu Põllukool – koos suurima saagi jahil

Mullaproovide tegemisel tasub määrata PK-le lisaks aeg-ajalt ka mikroelementide sisaldus, sest see on kõige aluseks. Leheproovide tulemus annab meile infot toiteelementide defitsiidi kohta lehtede korjamise hetkel. Paljude elementide omastamine mullast on sõltuvuses ilmastikust. Teades mulla pH-d ja toiteelementide sisaldust, oskame luua seoseid, miks mõne elemendi tase lehtedes on liiga madal ja kas nende tase võib ilmastiku muutumisel paraneda. Kui on teada mõne toiteelemendi defitsiit mullaproovist (näiteks Tartumaal vask, Raplamaal mangaan), siis ei tasu jääda ootama taimedel visuaalseid puudustunnuseid ega tulemusi leheanalüüsidest, vaid lülitada vastavaid toitelemente sisaldav leheväetis planeeritavate pritsimiste programmi.

Kiired vastused Inglismaa laborist

Baltic Agro kogus möödunud taimekasvatushooajal koostöös Yara Eestiga üle 300 talirapsi ja talinisu leheproovi. Peamised proovivõtukohad jäid Lõuna-Eesti ja Jõgevamaa piirkondadesse. Proove koguti nii kevadel kui ka sügisel. Proovid saadeti analüüsimiseks Inglismaale, Yara Pocklintoni MegaLab’i.

Yara Megalab on turvaline veebipõhine süsteem, mis pakub põllumajandusanalüüside tõlgendamise ning biomeetriliste andmete teenust. Loodud 1990. aastal, töötab süsteem 365 päeva aastas, 24 tundi ööpäevas, saates väetamissoovitusi Yara klientidele üle kogu maailma. Megalab töötab täna partnerlaborite võrgustikuna, töödeldes infot, mis saabub üle kogu maailma. Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Kaug-Ida – kõik need piirkonnad saavad Megalab süsteemist infot.

Megalab™ teenus:

•Kiired ja täpsed tulemused interneti või e-maili teel;

•Täielik raport taimede toitainesisalduse kohta;

•Soovituslikud väetamisprogrammid konkreetse kultuuri väetamiseks vastavalt kindlaksmääratud vajadusele.

Uuri lisa SIIT.

Helina Märtmann, Baltic Agro põllunõustaja