Millist lisainfot andsid sügisel korjatud taliviljade leheproovid?

Talirapsi kasvatades ei piisa vaid granuleeritud mineraalväetisega antavast boorist. Soovituslik boori vedelväetise kogus sügisel on mitte vähem kui 300 g/ha boori. Võimalusel soovitame pritsida kahes osas, millest esimene tuleb teha võimalikult vara (3. lehe faasis) lehekaudse herbitsiidi või esimese kasvuregulaatoriga.

Seni ei ole aga erilist tähelepanu pööratud boori vajalikkusele teraviljakasvatuses. Sügisesed talinisude leheproovid näitasid kõik boori madalat või lausa väga madalat taset. Mitusada kevad-suvise leheproovi tulemust näitasid boori osas veel halvemat seisu: 54% väga madal, 40% madal ning 5% oli boori sisaldus lehtedes normis või veidi madal. Teraviljad vajavad boori oluliselt vähem kui ristõielised kultuurid (piirnorm 5 korda madalam). Soovituslik boori norm on kordades madalam (~0,2 l/ha) kui rapside pritsimisel ning vajadusel tuleb pritsimist korrata. Ettevaatlik tasub olla liiga kõrgete normidega, mis on teraviljadele toksiline. Boor mõjutab terade täituvust ja mahukaalu.

Kuna muldades on boori tase madal, siis kindlasti on põhjendatud nii rapsi- kui ka teraviljakasvatuses boori sisaldavate granuleeritud mineraalväetiste kasutamine ja boori vedelväetiste andmine lehtede kaudu pritsides.

Teraviljadele olulised mikroelemendid Mn, Zn, Cu on defitsiidis. Sügisel korjatud talinisu leheproovidest peaaegu 60% oli vase tase madalapoolne. Kevad-suvistes proovides oli talinisude vase tase 90% juhtudest „madal“ või lausa „väga madal“, tsingi tase oli „madal“ või „väga madal“ peaaegu 70% tulemustest. Üllatuslikult oli mangaani tase 78% proovides „normis“. Teraviljadele oluliste mikroelementide tagamiseks soovitame tooteid Tradecorp AZ, YaraVita Gramitrel, fosfor-kaalium vedelväetis Trafos Mg B Mn Fe või üksiku suurema toiteelemendi puuduse likvideerimiseks EDTA kelaate Tradecorp Cu, Tradecorp Mn, Tradecorp Zn, Tradecorp ZnMn, YaraVita Zintrac 700, YaraVita Mantrac Pro, YaraVita Coptrac 500. Eelpool nimetatud mikroelementide puudus tuleb likvideerida teraviljade kõrsumise alguseks.

Eriti oluline on vase pritsimise aeg, mis tuleb ära teha võrsumise lõpuks, hiljemalt kõrsumise alguseks, sest hiljem seda tehes on pritsimise kasutegur madal ning saagikadu (kuni 1,5 t/ha) juba põhjustatud. Kui mangaani puudus mullas on suur, siis võib selle defitsiit ilmneda teatud aja möödudes uuesti, sest see element liigub taimekudedes halvasti.

Sügisel korjatud talinisu ja talirapsi proovides esines kaltsiumi defitsiiti. Selle elemendi tase mõlema kultuuri proovides kokkuvõtvalt oli 28% „veidi madal“ ja 40% „madal“. Kaltsiumi omastamine toimub mullast ainult juuretippude kaudu. Omastamine toimub passiivselt vastavalt lehepinnal aurustumise intensiivsusele. Mida intensiivsem on aurustumine, seda paremini taim tõmbab mullas olevat kaltsiumi kudedesse. Madal kaltsiumi tase lehtedes on tingitud madalate temperatuuridega sügisel, kui aurustumise intensiivsus on madal.

Kui talinisude leheproovides oli üllatavaks defitsiidis olevaks elemendiks boor, siis talirapsi proovides oli selleks molübdeen. Talinisu proovides oli selle elemendi tase normis, aga talinisu piirväärtus on 20 korda madalam kui talirapsil. Sügisesed talirapsi leheproovid näitasid madalat või väga madalat molübdeeni taset 67% proovidest. Kevad-suvistest leheproovide tulemustest oli tase „normis“ vaid 30% proovidest. Seetõttu soovitame kevadiseks boori leheväetiseks valida molübdeeniga boori vedelväetis Tradebor Mo. Silmas peab pidama seda, et selles tootes on boori sisaldus 105 g/l, mitte 150 g/l nii nagu see on tootes Tradebor. Molübdeen aitab reguleerida lämmastiku ainevahetust, mõjudes nitrifikatsiooni soodustavalt.

Mullaproovide tegemisel tasub määrata PK-le lisaks aeg-ajalt ka mikroelementide sisaldus, sest see on kõige aluseks. Leheproovide tulemus annab meile infot toiteelementide defitsiidi kohta lehtede korjamise hetkel. Paljude elementide omastamine mullast on sõltuvuses ilmastikust. Teades mulla pH-d ja toiteelementide sisaldust, oskame luua seoseid, miks mõne elemendi tase lehtedes on liiga madal ja kas nende tase võib ilmastiku muutumisel paraneda. Kui on teada mõne toiteelemendi defitsiit mullaproovist (näiteks Tartumaal vask, Raplamaal mangaan), siis ei tasu jääda ootama taimedel visuaalseid puudustunnuseid ega tulemusi leheanalüüsidest, vaid lülitada vastavaid toitelemente sisaldav leheväetis planeeritavate pritsimiste programmi.

Helina Märtmann, Baltic Agro põllunõustaja