Organic Estonia alustas 2019. aastal projektiga, mille eesmärgiks on tähistada Eestimaa mahemaad ja -põllud MAHEALA sildiga.
- Mahealad said sildistatud. Foto: Organic Estonia
“Mahepõllud võiksid Eestimaal senisest rohkem välja paista. Preagu ei ole põldudel mingit tunnust, et on see mahepõld või mitte,” kinnitab Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup.
Eestimaa inimestel on kindlasti hea teada, kas tema kodukoha lähedal viljeletakse põlde mahedalt ehk see tähendab, et mürkide ja kemikaalide vabalt või mitte,” ütleb Organic Estonia tegevjuht ja lisab: “Järkjärgult liigub Organic Estonia kõikidesse maakondadesse ja anname MAHEALA sildid, mis valmisid Soome vabatahtlike abiga”.
Tähistame Eesti mahepõllud ja -korjealad MAHEALA sildiga ja näitame maailmale eeskuju!
Organic Estonia alustas 2019. aastal projektiga, mille eesmärgiks on tähistada Eestimaa mahemaad ja -põllud MAHEALA sildiga. Algatatud ettevõtmisega näitame, et Eesti liigub maheriigi idee suunas ja viib ellu valitsuse kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi eesmärki – Eesti riigi pindalast 51% on tunnustatud mahealana aastaks 2021.
2019. aastal paigaldasime MAHEALA sildid kolmes Eesti maakonnas: Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Eesti esimese MAHEALA sildi paigaldasime Harjumaale, Saidafarmi mahepõllule Lehetu külas 28. septembril 2019. Algatus sai teoks koostöös Soome suursaatkonna, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Saidafarmi, Blue Drum Events ja ettevõtte Greenstep OY 120 soome vabatahtliku osavõtul.
Soome suursaatkond Eestis soovis tunnustada Eesti riiki ja valitsust ning mahemajanduse tervikprogrammi edendajaid mahemajanduse eesmärkide elluviimisel ajal, mil Soome oli Euroopa Liidu eesistuja ja peateemaks keskkond ning jätkusuutlik tulevik. Soome oli Euroopa Liidu eesistuja riik 1.07 – 31.12.2019.
MAHEALA sildid jõudsid sügisel ka Saaremaale.
Organic Estonia koostöös Saaremaa vallaga paigaldasid MAHEALA sildi pidulikult Saaremaale 6. novembril. Silt paigaldati Kalma külla Põlde Mahetalu OÜ mahepõllule, kus talu kasvatab mahehernest, maherukist ja teisi mahekultuure. MAHEALA sildi paigaldasid Põlde mahetalu põllule Saaremaa valla abivallavanem Jaan Leivategija, Organic Estonia MTÜ tegevjuht Krista Kulderknup ja mahetalu vanaperemees Ivo Salm.
Saaremaa on üks Eesti kolmest suurima mahetootjate arvuga maakonnast, mistõttu MAHEALA sildi paigaldamine on saare mahepõllumajandusele märgilise tähtsusega. Saaremaa on väga kiiresti arenev maakond, mis oma mahepõllumajanduse edulooga on eeskujuks ka teistele Eesti maakondadele. “Loodame, et Saaremaa esimene MAHEALA silt julgustab teisigi mahepõllumajandusettevõtteid selle vahva ideega liituma,” ütleb Organic Estonia tegevjuht.
Läänemaa esimese MAHEALA sildi sai Haapsalu mahetalunik
Haapsalu mahetalunik Ain Meentalo, kes kasvatab põhiliselt mahemarju, sai oma mahepõllule Läänemaa esimese MAHEALA sildi.
“Minu põllul näeb taasviljuvat mahevaarikat, mis kannab marju sügisel, kui kahjureid enam ei ole. Olen põllukultuuri valiku teinud lähtuvalt sellest, et taime saagikandmise aeg oleks putukatele mittesobival ajal. Lisaks marjadele proovin kasvatada võimalikult mitmekesist valikut köögivilju, et pakkuda toidulauale erinevaid maitseid ja värve, näiteks sinist kartulit. Eesmärk on, et sööksime mitmekesisemalt,” selgitab Haapsalu mahetalunik.
Lisaks veebipõhisele mahealade kaardile saame mahepõldude tähistamiseks nüüd kasutada ka MAHEALA silte. „Praegu oli olemas Maa-ameti mahealade kaardirakendus Eesti mahepõldude ja -korjealade vaatamiseks. Lisaks mahealade kaardirakendusele on 2019. aastast olemas ka esimesed MAHEALA sildid vineertahvlil, mis tähistavad mahepõlde üle Eesti – ikka selleks, et tuua mahetootjaid enam esile ja teadvustada Organic Estonia maheda eluviisi ideed ja olulisust. MAHEALA silt on täiendus mahealade veebikaardile, millelt inimene saab vaadata oma koduümbruse põldude ja metsade kvaliteeti,” on MAHEALA siltide paigaldamise eestvedaja Organic Estonia tegevjuht rahul ette võetud algatusega.
"MAHEALA sildid jagame lähiaastatel kõikidesse maakondadesse,“ kinnitab Kulderknup.
Mare Timian, Organic Estonia
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele