Möödunud aastast alates peavad seemnekartuli tarnijad rakendama enesekontrollisüsteemi, et ennetada kahjustajate levikut, vähendada võimalikku majanduslikku kahju ja tõsta seemnekartuli kvaliteeti. Sellest ja teistest seemnekartuli tootmisega seotud muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.
- Kartul. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eestis on viimastel aastatel seemnekartuli kasvupind jäänud 200 hektari piiresse. Kõige rohkem kasvatatakse seemnekartulit Viljandi maakonnas, järgnevad Tartu ja Jõgeva maakond. Neis kolmes maakonnas kasvatatakse seemnekartulit kokku rohkem kui 100 hektaril, mis moodustab üle poole kogu seemnekartuli kasvupinnast Eestis. Ligi 50 kasvatatavast kartulisordist on levinumad ’Laura’, ’Gala’ ja ’Esmee’. Eestis aretatud sort ’Teele’ on seemnekartuli kasvupinnalt auväärsel neljandal kohal.
Kartul on vastuvõtlik mitmesugustele taimekahjustajatele, mistõttu on oluline tõhus enesekontrollisüsteem
Kartul taimeliigina on väga vastuvõtlik ohtlikele ja kvaliteeti vähendavatele taimekahjustajatele. Seetõttu tuleb alates 2019. aasta aprillist rakendada seemnekartuli tootmisprotsessis enesekontrollisüsteemi, milles tootmise kriitilised punktid ja nendes võetavad meetmed (seemnekartuli kasvatamine, visuaalsed vaatlused, hoiustamine, pakendamine) on täpselt hinnatud ja kirjeldatud.
Enesekontrollisüsteemi rakendamine aitab ennetada kahjustajate levikut, vähendada võimalikku majandusliku kahju ja suurendada seemnekartuli kvaliteeti. Seemnekartuli tootjail aitavad enesekontrolliplaane vajadusel koostada MESi nõuandeteenistuse
konsulendid.
Muutusid seemnekartuli tootmisega seotud riigilõivud
Seemnekartuli tarnijad saavad esitada kliendiportaali kaudu taotlusi seemnekartuli sertifitseerimiseks. Uuendusena tuleb alates sellest aastast esitada enne seemnekartuli turustamist Põllumajandusametile taotlus kvaliteedi kontrollimiseks ning maksta riigilõiv. Taotlust on võimalik esitada ka e-kirja teel või paberil allkirjastatuna.
Tänavu 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatusega asendati seemnekartulile taimepassi väljastamise eest tasutav riigilõiv sertifitseeritud kategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks tasutava riigilõivuga. Mainitud lõivu tuleb tasuda kokku 55 eurot kuni viie mugulaproovi võtmise ja analüüsimise eest.
Merjan Savila, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.