Autor: Põllumajandus.ee • 19. veebruar 2020

Eestis on viimastel aastatel seemnekartuli kasvupind jäänud 200 hektari piiresse. Kõige rohkem kasvatatakse seemnekartulit Viljandi maakonnas, järgnevad Tartu ja Jõgeva maakond. Neis kolmes maakonnas kasvatatakse seemnekartulit kokku rohkem kui 100 hektaril, mis moodustab üle poole kogu seemnekartuli kasvupinnast Eestis. Ligi 50 kasvatatavast kartulisordist on levinumad ’Laura’, ’Gala’ ja ’Esmee’. Eestis aretatud sort ’Teele’ on seemnekartuli kasvupinnalt auväärsel neljandal kohal.

Kartul on vastuvõtlik mitmesugustele taimekahjustajatele, mistõttu on oluline tõhus enesekontrollisüsteem

Kartul taimeliigina on väga vastuvõtlik ohtlikele ja kvaliteeti vähendavatele taimekahjustajatele. Seetõttu tuleb alates 2019. aasta aprillist rakendada seemnekartuli tootmisprotsessis enesekontrollisüsteemi, milles tootmise kriitilised punktid ja nendes võetavad meetmed (seemnekartuli kasvatamine, visuaalsed vaatlused, hoiustamine, pakendamine) on täpselt hinnatud ja kirjeldatud.

Enesekontrollisüsteemi rakendamine aitab ennetada kahjustajate levikut, vähendada võimalikku majandusliku kahju ja suurendada seemnekartuli kvaliteeti. Seemnekartuli tootjail aitavad enesekontrolliplaane vajadusel koostada MESi nõuandeteenistuse konsulendid.

Muutusid seemnekartuli tootmisega seotud riigilõivud

Seemnekartuli tarnijad saavad esitada kliendiportaali kaudu taotlusi seemnekartuli sertifitseerimiseks. Uuendusena tuleb alates sellest aastast esitada enne seemnekartuli turustamist Põllumajandusametile taotlus kvaliteedi kontrollimiseks ning maksta riigilõiv. Taotlust on võimalik esitada ka e-kirja teel või paberil allkirjastatuna.

LOE LISAKS:

Kombain kartulis ehk Eestimaa kartul on hästi hoitud

Mitmekesisus on edukuse võti ka kartulikasvatuses

Tänavu 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatusega asendati seemnekartulile taimepassi väljastamise eest tasutav riigilõiv sertifitseeritud kategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks tasutava riigilõivuga. Mainitud lõivu tuleb tasuda kokku 55 eurot kuni viie mugulaproovi võtmise ja analüüsimise eest.

Merjan Savila, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist

Allikas: Maablogi.