Autor: Põllumajandus.ee • 22. mai 2019

Mitmekesisus on edukuse võti ka kartulikasvatuses

Brandon Rockey on talunik Colorados, USAs, kes kasvatab niisutussüsteemi kasutades ca 80 hektaril kartulit. Tema põhisuund on seemnekartul ja kvaliteetne lauakartul, ei rõhuta mitte maksimaalsele saagikusele, vaid pigem kõrgele kvaliteedile.
Brandon Rockey kartulipõld.
Foto: Brandon Rockey

Tegu on tavatootjaga, aga tema kasvatussüsteemist on õppida ka mahetootjatel. Peamine eesmärk on suurendada elurikkust ja üles ehitada orgaanilise aine rikast mulda.

Rockey Farmis kasvatatakse kartulit koos herne jt kultuuridega, kartulipõllule külvatakse õiterohkeid vaheribasid ning haljasväetiseks kasvatatakse vahekultuuri, mida ühtlasi ka karjatatakse. Sünteetilisi väetisi, herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide ei kasutata. Brandon Rockey on tähele pannud, et näiteks kartulikasvatajate üks suurimaid probleeme, nematoodide levik, on kaasnenud just fungitsiidide kasutuselevõtuga – võib arvata, et kasulikud seened võitlevad nematoodide vastu. Kui tasakaal rikkuda, siis kaob looduslik kontroll ja nematoodid hakkavad paljunema. Tema ettevõttes nematoodidega probleeme pole.

Kartulile lisas ta alguses teise kultuurina herne, nüüd on segus ka põld-seahernes, kikerhernes ja tatar. Kartul pannakse maha mai alguses. Kartulipanekumasinale on külge pandud seemnekastid, millega samal ajal külvatakse kartuliritta ka muud kultuurid. Külvisügavus on neil sama, nagu kartulil. Kui algselt oli kartus, et teised kultuurid ei suuda kartuliga samast sügavusest tärgata, siis see mure ei leidnud kinnitust. Kooskasvatamise tulemusel suurenes kartuli saagikus ning probleeme kahjurite ja haigustega oli vähem. Kartulile teiste kultuuride lisamise peamine eesmärk on jällegi mitmekesisus – nii on õnnestunud kartulipõllule tuua juurde kasureid, mis hoiavad näiteks lehetäid kontrolli all, samuti on suurem mitmekesisus juurestikes ja juureeritistes. Igal teisel aastal kasvatatakse liigirikast haljasväetist vahekultuurina, see on oluline nii mullaviljakuse säilitamise kui ka elurikkuse seisukohast.

Alustati seitsmeliigilise seguga, millest on välja kujunenud 15-liigiline segu: põld-seahernes, kikerhernes, kaks hirsi liiki, tatar, söödamais, kesaredis, kaks erinevat kapsasrohtu, sööda lehtkapsas, söödahernes, kaer, läätsed, lina, päevalill. Kõigil taimedel on oma ülesanne, nt tatar mobiliseerib fosforit ja meelitab oma õitega ligi kasureid, läätsed ja hernes seovad lämmastikku, kesaredis ja sinep teevad sügavkobestust, suruvad alla umbrohte ja hoiavad kinni lämmastikku, hirss surub alla nematoode ja kobestab mulla pindmist kihti. Eriti oluline on, et oleks palju erineva juurestikuga taimi.

Vahekultuuri segu on koostatud sellisena, et see sobib ka veiste karjatamiseks. Alates juuli keskpaigast karjatataksegi seda ala portsjonite kaupa. Augusti lõpus antakse ka orgaanilist väetist (kompost, kalajahu ja sojajahu) ning küntakse vahekultuur sisse. Brendon Rockey hinnangul on tema ettevõtte tootmiskulud võrreldes intensiivtootmisega pea kaks korda väiksemad.

Vt lähemalt: www.brendonrockey.com

Airi Vetemaa Brendon Rockey ettekande põhjal (Acres U.S.A mahepõllumajanduskonverents Louisvilles, USAs 7. detsembril 2018)

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960