Tuleviku piimas hinnatakse sisu, mitte volüümi

Möödunud aasta lõpus Põllumajanduse Äriplaan 2020 konverentsil esinenud Nopri Talumeierei juhatuse liikme Tiit Niilo sõnul on puhas piim põlvkondade ühise töö vili.

Nopri talu peremees Tiit Niilo.  Foto: Raul Mee, fotograaf

Oma ettekande alguses vaatas Niilo piimanduse valdkonda süvitsi sisse ja tõi suure ilma trendidena välja piimatoodangu kasvu eksportivates riikides, suure tarbimise kasvu Aasias, Euroopas võimendunud keskkonnasurve ning selle, et maailmaturul maksab nii kvaliteet kui ka kogus.

Eksportijad toodavad rohkem

“Vaadates Eestit, võib öelda, et piim on kõik need aastakümned ka poliitilisel tasandil olnud arusaadavalt prioriteetne valdkond. Iseasi on see, kuidas sellega käitutud on, milliseid otsuseid tehtud on, ja mida kapitalism sellesse valdkonda aastate jooksul toonud on,” arutles Tiit Niilo. “Aga hästi jämedalt öeldes tuleb tõdeda – need, kes ekspordivad, need ka toodavad rohkem ja seda justnimelt ekspordi eesmärgil,” ütles Niilo.

Hinnad on Niilo sõnul muutustes niikuinii, sest tootmine hüppab sõltuvalt näiteks sellest, mis toimub kliimaga, ja tarbimisega on samamoodi. “Ja nagu mainisin, et suurt tarbimise kasvu võib täheldada Aasias, eriti Hiinas, sest ka sealsete inimeste ostuvõime kasvab ja nii tuleb piim järjest enam söögilauale sealgi,” selgitas Niilo.

Niilo rääkis ka sellest, et Talumeiereide Liidu üritusel esitles maaeluministeeriumi ametnik riike, kuhu on viimastel aastatel turg avatud. “Vaadake, mis uskumatud nimed seal kõik on – Hiina ja Jaapani kõrval näiteks ka Serbia, Türgi, Mehhiko, Peruu, Lõuna-Aafrika Vabariik ja mitmed teised. Aasia on esindatud märkimisväärselt ehk kui keegi meist, piimameestest, suudaks selle asja ära teha, on load iseenesest olemas,” nentis Niilo.

Juustutootmisest rääkides tõi Niilo näitena välja Fonterra piimaühistu Uus-Meremaal, kes teatas, et teeb oma pulbritootmise osalt ümber juustutootmisele. “See ilmestab olukorda, kui palju on viimaste aastate jooksul investeeritud nii Ameerikas, kui mujal maailmas, just juustu. See on väga oluline fakt ja viie aasta perspektiivis peaks näiteks Euroopas juustu müük edenema lausa 1,7%,” prognoosis Niilo juustutootmise kasvu. “Ja kõik piimamehed, kes on pidanud erinevates tõmbetuultes otsuseid tegema, teavad, millest jutt käib – me kõik oleme mõelnud, kas eksportida oma ühistuga toorpiima mujale või vahetada lihtsalt tööstuseid, kompimaks, kus siis on see “marjamaa”. Aga niikaua, kuni üleilmsel turul ei suudeta kvaliteedi ja mahuga ilma teha, niikaua on jama,” ütles ta.

Ebanormaalselt tihe konkurents

Aga mis on toimunud ja toimumas meie oma riigis? Nopri talu peremees nentis, et ollakse Euroopa efektiivseimad, see on tulnud kontsentreerumise ja tänapäevase tehnoloogia kasutuselevõtu tulemusena. Üks asi, millest aga tavatarbija Eestis võib-olla veel aru ei saa, on see, et tootearendus ja piimameeste konkurents poeriiulitel on ebanormaalselt hull. “Tooteid on palju – üleöö tekivad uued tooted lettidele, valik on pidevas muutumises,” rääkis Niilo.

“Kui võrrelda piimatoodangut aastatel 1940 ja 2016, siis näeme, et omal ajal oli Eesti ikka väga kõrge tasemega. Ja samas toodang lehma kohta on kasvanud katkematult,” ütles Niilo ja lisas, et need ongi asjad, mis kirjeldavad praegust olukorda.

Eesti ekspordist rääkides tõi Niilo välja, et 93% läheb Euroopa Liidu riikidesse – kõige rohkem Lätti, Leetu ja Soome. “Nimekiri riikidest, kellega on piimaturul suhe, on iseenesest täiesti muljetavaldav,” leidis Niilo.

2018. aasta negatiivsed mõjud omahinnale

“Mäletate, mis toimus aastal 2018? See andis ka 2019. aastal omahinnale mõju. Ja see, et raha tuleb turult ja Eesti eksport on kasvanud pärast Vene kinniminekut, on ju fakt,” ütles Niilo, lisades, et nii väikeste brändidega, nagu nemad, maailmaturul siiski ilma ei tee. “Ja seepärast on fakt ka see, et veerand Eesti piimast, isegi kuni kolmandik, veereb toorpiimana välja. Lisaväärtus jääb Eestil saamata. Need, kes tahaksid saada kasvõi pool senti rohkem, need panevad piima ratastele ja kasutavad võimalust,” ütles Niilo.

Veel tõi Niilo olulise teemana välja kadunud pullvasikate turu ning laenu- ja liisingukulude kasvu. “Finantskulude kasv – see, et oleme eelviimast aastat MAKi perioodis ja see, et oleme eelviimast aastat Eesti piimanduse strateegias. Piimandusstrateegia võeti vastu aastal 2012 ja selle eesmärk oli üks miljon tonni. Täna oleme kübe üle 800 000 ja alanud on planeeringud järgmisteks perioodideks, kuigi päriselt piimandusstrateegia nimelist dokumenti enam ei tehta, vaid see tuleb Toit 2030 sildi all, kus on neli valdkonda, millest üks on piimandus,” selgitas Niilo.

Turg määrab kogu olukorra

Niilo rääkis, et Nopri talu on ennekõike ikkagi väiketootja. “Meil on talu ja meierei ühes üksuses – ja numbrid ei ole ju suured. Lüpsilehmi on meil 220. Meierei on töödelnud pea poolteist tuhat tonni aastas ja see ei ole kasvanud väga palju, kuid samas on kasv olnud stabiilne,” ütles ta.

Nopri talumeierei ja -pood.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Samas on Niilo sõnul omaette eesmärk toodetu väärindamine, ehk nende puhul on 30 sendist, mille farmer praegu töösturi käest saab, saanud 73 senti liitri kohta, ja ruumi on väärindamiseks veel palju.

Kontrollküsimusena toob Niilo välja järgmise: kui mitu protsenti poodi jäetud rahast jõuab toorme tootja ja töötleja ehk kahe esimese etapi kätte? “Linnapiima toote puhul on õige vastus 55%. Juustu puhul on veidi vähem – juustul on juurdehindlus poes 35% ja peale. See on see, millest räägin mina ja millest saab rääkida piimamees kes väärindab,” ütles Niilo.

“2019. aastal saime hakkama nutifarmiga, aga nüüd seisab meiereis sama revolutsioon ees, kui pangahärrad leiavad, et automatiseerimine ja innovatsiooni toomine ka väikesesse toidutööstusesse rahaliselt vastuvõetav on,” mõtiskles Niilo ja lisas, et muidugi ollakse võimelised rohkem töötlema, aga turg määrab kogu olukorra.

Suund kõrgema lisandväärtusega toodangule

“Meie suund on kindlasti kõrgema lisandväärtusega toodangule ehk juustule, ja kuuldavasti ka megatööstuses, mis Eestisse tulema peaks, peab olema juustuliin, mis võimaldab ümberhäälestamist ühelt juustutüübilt teisele, kui see on vajalik. Sellest nähtub, et turule reageerimise võime on tähtis teema igal juhul ja meie kõigi puhul,” selgitas Niilo. “Meie omalt poolt soovime lähiajal tarbijaga rääkida – meie veebilehel on üleval mitmed tähtsad näitajad, mida tarbija võiks hinnata. Praegu vaatab tarbija poes piimapaki hinda ja näeb, et saab selle 55 sendiga, aga meie liitrine pudel maksab 1.05 suurusjärgus ning tegelikult soovime seda tõsta. Kui me suudame tarbijale need erisused ja selle tarkuse kohale viia, mida ta piima ostes jälgida võiks, siis on see võimalik,” leidis Niilo.

TASUB TEADA

Nopri Meierei

- 50 erinevat toodet portfellis

- 95% müügist poodides

- Toodang reaalne käsitöö

- Viimase kümne aasta keskmine kasv 15%

- Võimekus 2 korda rohkem töödelda

Murekohtadena toob Niilo välja selle, et tarbija jaoks ei ole veel suudetud tekitada sellist lisaväärtust, et ta sooviks ja julgeks osta kallimat toodet kui need, mis parasjagu kampaanias on. “Samuti on probleemiks see, et lihttöö jätkajaid pole ja ka Nopri noored ei saa jätkata senisel moel – neile on vaja tekitada atraktiivsem keskkond.

Nopri – põlvkondade ühise töö vili

Nopri missioon on kujunenud 21 töötlemisaasta jooksul ja selleks on olla teadliku tarbija eelistatuim talutoidutootja Eestis, pakkudes ehtsaid piimatooteid ja agroturismiteenust võimalikult otse. “Elementaarne on see, et meie tooted peavad olema kõrgeima kvaliteediga, sest vaid seeläbi saab võita teadliku tarbija usaldust. Samuti peab väärtustama puhast loodust ja tervislikku toitumist ning igal juhul on vajalik ja mõistlik olla paindlik kiirreageerija,” rääkis Niilo Nopri põhimõtetest.

Samuti tõi Niilo välja Nopri farmi 7 tärni, milleks on sööt, vesi, valgus, õhk, rahu, ruum/ase ning Nopri pere 7 generatsiooni. “Nopri on kui pärismaalane, kes on seitse generatsiooni sama koha peal loomandusega tegelenud ja see, et eelmisel aastal suutsime panga abiga ka uue farmi valmis saada, annab meie tarbijale sõnumi, et Nopri ei maga. Kõik on oodatud meie seitsme tärni sisu ka vaatama ja katsuma,” teatas Niilo sõbralikult.

Nopri farm.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kuid kuidas läheb Niilo arvates Eesti piimatööstuse elu edasi? “Kindel on see, et Eesti peab saama piima ja piimatooteid eksportivaks riigiks! Ja kindel on seegi, et siseturul tõuseb pinge ning kõik valmistuvad ekspordi kasvuks. Praegu on Eestil madalam kokkuostuhind kui tervel Euroopal ja see on sellepärast, et väärindamine pole olnud tasemel, aga väikese lootuskiire annab E-Piima loodav tänapäevane piimatööstus,” nentis Niilo.

LOE LISAKS:

Nopri talu investeeris 1,5 miljonit seitsme tärni nutilauta

“Üht võin ma aga kinnitada – Nopril on praegu hullult põnev aeg! Mul on viiest lapsest neli igapäevaselt kambas, ja kaks väimeest on ka! See on nii põnev olukord, eriti, kui veel meierei innovatsiooniks ka läheb. Meie töötame igatahes pika tuleviku nimel ja mitte tänase maksimaalse kasumlikkuse nimel,” ütles Tiit Niilo lõpetuseks.

Sigrid Sõrmus, kaasautor

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79