3,8 miljonit eurot uude farmihoonesse

TDFE nõukogu esimees Joakim Helenius rääkis küllatulnud ettevõtjatele natuke laiemalt piimandusest ja järjest enam ettevõtja tegevust mõjutavatest keskkonnanõuetest. Ta oli jätkuvalt kindel, et väikefarmide aeg on läbi ja toitu saab toota efektiivselt vaid suurfarmides. Kindlasti on tema sõnul tulevik n-ö rohelisel piimal, mis on toodetud kõiki keskkonnanõudeid järgides ja loomade heaolu silmas pidades. Ka pidas suurärimees oluliseks ringmajandusel põhinevat ettevõtlust. Joakim Heleniuse mõtetest ja plaanidest saab lugeda pikemalt Äripäeva märtsi kuu põllu- ja metsamajanduse erilehest.

TDFE finantsjuhi ja juhatuse liikme Rando Tomingase sõnul oli majanduslikult hea aasta nii Väätsa Agrol, kui ka Trigoni Kaiu farmil. „Peab ütlema, et viimased kolm aastat on meil väga head tulemused olnud. 2019. aasta müügitulu oli Väätsa Agros 10 716 tuhat eurot, kasumiks saadi 2 110 tuhat eurot. Kaius oli müügituluks 4 064 tuhat eurot ja kasum 587 tuhat eurot,“ sõnas Tomingas ja rõhutas, et piimaäri on volatiilne ja kõik sõltub maailmaturu hindadest. Küll aga oli ka tema veendunud, et mida suurem on farm, seda efektiivsemalt suudetakse toota ja majandada. „Sellepärast ka see uus investeering tehtud sai,“ lisas ta.

Finantsjuhi sõnul on järgmisteks investeeringuteks Väätsa Agros keskkonnasäästlikud lahendused, näiteks mõeldakse päikeseenergiale, ka on plaan rajada biogaasijaam ning muidugi pööratakse veelgi enam rõhku täppispõllumajandusele. Ka ei välistanud Tomingas võimalust, et miks mitte saada börsiettevõtteks.

Väätsa Agro ajaloost ja hetkeseisust tegi kiire ülevaate Lenno Link. Juba nõukogude ajal oli tegu väga tegusa kolhoosiga, aga siis kui TDFE Väätsa soetas, olid farmil rasked ajad. „Nüüd on Väätsa Agro näol tegu Eesti kaasaegseima ja keskkonnasõbralikuma põllumajandusettevõttega. Näiteks on Lõõla farmis kasutusel ainulaadne lägakoristussüsteem, mis koosneb lägapumbast, lägamikserist, separaatorite ja skreeperite süsteemist. Kogutud sõnnik separeeritakse ja komposteeritakse ning see läheb loomade allapanuks tagasi lauta. Selline lahendus tõi Väätsa Agrole hiljuti krahv Bergi innovatsioonipreemia,“ rääkis Link. „Praeguse seisuga on ettevõttel haritavat maad 4000 hektarit, millest 2500 on rohumaad ja 500 mais ning 1000 hektaril kasvatatakse teravilja. Kogu loomadele vajaminev koresööt ja teravili toodetakse kõik kohapeal, silo tehakse aastas 60-70 tuhat tonni ja läga laotatakse aastas keskmiselt 180 000 m3. Väätsa Agros on 2450 lüpsilehma ja 2400 noorlooma. Töötajaid suurfarmis on kokku 95.“

Üheksakümnendate alguses oli Väätsal lehmade piimatoodang 6000 kilo kandis. “Kui Trigon 2011. aastal Väätsa Agro ära ostis, hakkas farmi piimatoodang pidevalt kasvama. Nüüd ollakse jõutud 12 540 kiloni ja selle näitajaga ollakse Eestis piimatoodangu osas viiendal kohal. Ka teravilja saagikusega saame rahul olla, eelmise hooja keskmine saagikus, ilma rapsita, oli 6,8 tonni hektarilt,“ ütles Link.