Ilma vaktsiinita on võitlus sigade Aafrika katkuga keeruline

17. jaanuaril toimus Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala raames konverents „Maailma sealihatootmise tulevik sigade Aafrika katku (SAK) ohus”, kus osalesid ELi ja kolmandate riikide ministrid, rahvusvahelised organisatsioonid ja mõned olulised ülemaailmsed sidusrühmad.

SAKi enneolematu ülemaailmne levik on väljakutse, mis kujutab ohtu kogu seakasvatussektorile terves maailmas.  Foto: Pixabay

Avakõnes kutsus ELi tervise- ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides ühiselt ja üleilmselt tegutsema SAK likvideerimise nimel, kuna ükskõik kui tugev on meie süsteem Euroopas, ei suuda me kunagi selle haigusega üksi võidelda. ELi tervisevaldkonna juht kinnitas, et võtmetähtsusega on tihe ja tõhus koostöö ja suhtlus valitsuste, rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonide vahel, aga ka põllumajandustootjate, jahimeeste, tööstuste ja kodanikega ning nende vahel.

SAKi enneolematu ülemaailmne levik on väljakutse, mis kujutab ohtu kogu seakasvatussektorile terves maailmas ja võib avaldada olulisi kahjulikke tagajärgi meie keskkonnale, ökosüsteemidele, aga ka negatiivset mõju põllumajandusele ja kaubandusele. Ta kutsus konverentsil osalejaid üles jõustama Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) kehtestatud norme, mis võimaldavad ohutul kaubandusel jätkuda ning tagavad seakasvatuse ja -tootmise jätkusuutlikkuse.

"Usaldus ja kindlustunne on ohutu kaubanduse tagamiseks samuti olulised, samuti äritegevuse järjepidevus, sest just avatud ja ausa dialoogi kaudu saame kõige paremini edendada kaubanduspartnerite vahel regionaliseerimise ja tsoneerimise tunnustamist, lisas ta. Volinik kutsus delegaate üles suurendama jõupingutusi teabe jagamiseks, sest vajame läbipaistvat ja õigeaegset andmevahetust ning kooskõlastatud uurimisalgatusi vaktsiini väljatöötamisel. „Ilma vaktsiinita on haiguse ülemaailmne likvideerimine väga keeruline,” ütles ta. Küprose päritolu volinik kinnitas konverentsil osalenud välisriikide võimukandjatele, et regionaliseerimine tagab kogu EList eksporditava liha range kontrolli. Euroopa Komisjon on kulutanud alates 2014. aastast viirusevastasele võitlusele 110 miljonit eurot, kuid veel on palju vaja ära teha, sealhulgas ka globaalsel tasandil. SAKi globaalsete tagajärgede piiramiseks tuleb teha kõik võimalik, kuid ainult siis, kui ühendame oma jõupingutused ja ressursid, saavutame edu, sõnas volinik.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen kutsus oma sõnavõtus üles arendama tugevat ja tõhusat metssigade majandamise poliitikat kõigis liikmesriikides, olenemata sellest, kas see riik on SAK-vaba või mitte. Osutades ELi põllumajandustootjate märkimisväärsetele jõupingutustele, sh investeeringutele oma põllumajandusettevõtete bioohutuse parandamiseks ootavad põllumehed komisjonilt tugevat poliitilist pühendumust, mis aitab kõigil liikmesriikidel rakendada vajalikke meetmeid metssea populatsiooni oluliseks vähendamiseks. Koos inimfaktoriga on SAKi peamiseks levitajaks metssiga, kes suudab haigust kanda sadade kilomeetrite kaugusele. Nii põllumeestele, kes on juba kannatanud SAKi tõttu, kui ka neile, kes valmistuvad ennetavateks meetmeteks, on hädavajalik saada piisavat toetust.

Pesonen kordas volinik Kyriakidese sõnu koostöö kohta järgmiselt: „See probleem ületab riigipiire, julgustades rangemat kontrolli EL-i piiril ning suurendades teadlikkust reisijate ja turistide seas, arvestades, et viirus võib toodetud või töödeldud lihas püsida päevi.“

Rumeenias, Poolas, Saksamaal ja Belgias korraldati seminarid teadlikkuse tõstmiseks ja parimate bioohutustavade tutvustamiseks põllumajandustootjatele, transporditöötajatele ja tapamaja töötajatele, mis korraldati koostöös Euroopa liha- ja loomakasvatusettevõtete liiduga (UECBV) ja mida toetas Euroopa Komisjon.

Rahvusvahelise mõõtme osas kutsus Copa-Cogeca ELi ja liikmesriikide ametivõime üles nõudma, et kolmandad riigid tunnustaksid regionaliseerimise põhimõtet, kuna ekspordikeeld meie peamistele seakasvatajatele oleks katastroofiline. OIE soovituste järgimisel piirkondadeks jaotamine peaks metssigade ja kodusigade vahel vahet tegema. Pekka Pesonen lisas, et tihedam rahvusvaheline koostöö meie idanaabrite ja Aasia partneritega on möödapääsmatu, sest meil on haiguse ohjamisel ja likvideerimisel palju kogemusi, mida saame jagada oma kaubanduspartneritega. Samuti on oluline, et Euroopa leiaks võimaluse toetada Hiinat võitluses selle haigusega.

Euroopa Jahinduse ja Looduskaitse Föderatsiooni (FACE) peasekretär dr David Scallan rõhutas, et jahimeestel on suur roll SAK-i vastu võitlemisel, kuna nad on „metssigade populatsiooni haldamise võtmeisikud”.

Ta kordas üleskutseid kooskõlastatud tegevuse, tõhustatud koostöö, partnerluse ja teadlikkuse tõstmise kohta, et tagada metssigade populatsiooni tõhus vähendamine. "Suurimat edu näeme seal, kus jahimeeste, riigiasutuste ja teiste sidusrühmade vahel on suurepärane koostöö," lisas ta.

Scallan rõhutas, et jahimeestele on bioohutuse reeglite järgimine hädavajalik ning sellega tuleb tegeleda järjepidevalt. Kuna Scallan on eelnevalt välja töötanud looduskaitse- ja majandamiskavad, nõudis ta jahimeestele suuremaid stiimuleid „metssigade haldamisel”, mis peaks olema võimalikult lihtne, mis tähendab sageli jahimeetodeid käsitlevate seaduste muutmist ja spetsiaalse jahivarustuse kasutamist.

Loe konverentsist pikemalt SIIT.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79