Autor: Põllumajandus.ee • 11. märts 2020

Uuringu aruandes kirjeldatud maaettevõtluse seisust kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas.

Maaettevõtlus on arenemas ja muutumas mitmekesisemaks

10 aastaga on märkimisväärselt muutunud primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektori ettevõtete osakaalud (joonis 1). Põllumajandusega tegelevate ettevõtete osakaal on vähenenud pea kõigis maakondades kokku keskmiselt 30%. Samal ajal on tootmis- ja teenindusettevõtete arv maapiirkonnas kasvanud 77%.

Primaarsektori ettevõtjate arvu vähenemist on kompenseerinud sekundaar- ja tertsiaarsektori ettevõtjate arvu kasv. See näitab, et maapiirkonna ettevõtlus on arenemas ja muutumas palju mitmekesisemaks. Põllumajandust ja kalandust aastani 2030 juhtiva arengukava PõKa 2030 kohaselt on olemasolevate töökohtade säilitamisel ning uute, atraktiivsete töökohtade loomisel oluline tagada maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisus ning edendada lisandväärtust loovaid tegevusi ja valdkondi.

Võttes aluseks ettevõtete müügitulu ja põhivara on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete majandusolukord aastatega tugevnenud kõigis maakondades (joonis 2). Ettevõtjate keskmine müügitulu on perioodil 2014–2018 suurenenud primaarsektoris ligikaudu neljandiku (24%) ning sekundaar- ja tertsiaarsektoris u kolmandiku võrra (vastavalt 35% ja 33%). Ettevõtjate põhivara väärtus on aastate 2014 ja 2018 võrdluses kõige enam suurenenud primaarsektoris (ligikaudu 36%), millele järgnevad sekundaarsektor (32%) ning tertsiaarsektor (23%). See on hea. Positiivne on ka põhivaraga varustatuse kasv äärepoolsemates piirkondades, mis näitab, et sealsed ettevõtjad on suutnud teha investeeringuid põhivarasse. Võib eeldada, et kui suudetakse turustamist (sh ühisturustamist) ja toodete väärtusahelat parandada, siis paranevad ka majandustulemused.

Kitsaskohad: väike müügitulu ja töötajate arv – oht arengule jalgu jääda

Sihtrühma majandusnäitajate põhjal saab järeldada, et 75% maapiirkonna ettevõtjatest on väga väikese müügitulu ja töötajate arvuga, mistõttu nad ei ole võimelised tagama töötasu Eestis kehtiva miinimumi tasemel ega tegema laiaulatuslikke investeeringuid tootmise arendamiseks.

Primaarsektori majandustulemuste analüüsist selgus, et ettevõtetel alates müügitulu suurusgrupist 75 000 – 139 900 € on loodav brutolisandväärtus töötaja kohta sellises suurusjärgus, millest on võimalik tasuda tööjõukulu, arvestada amortisatsiooni ning jääb ka kasumimarginaal – nn murdepunkt, kus ettevõtjal on võimalik maksta head palka. Sekundaar- ja tertsiaarsektoris esineb sarnane tulemus suurusgruppides alates müügitulust 140 000 €.

Elukohalähedaste kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade olemasolu on aga oluline, et motiveerida inimesi maale jääma ja sinna elama tulema. Kuid kitsaskohaks on asjaolu, et suurusgruppi müügituluga kuni 139 000 € jääb ligikaudu 60% üldkogumisse kuuluvatest ettevõtetest. Kuni üheksa töötajaga ja üle 10 töötajaga ettevõtete majanduslik suurus ja aktiivsus on väga erinevad (joonis 3). Väga väikese käibega ettevõtete arv on küll aastatega vähenenud, kuid nende osakaal maapiirkonnas on siiski jätkuvalt väga suur.

Ettevõtjad ise (42% PMK uuringu küsitluse vastanutest) hindasid oma ettevõtte majanduslikku seisu heaks või väga heaks, pigem halvaks hindas 18% ja väga halvaks ainult 4% ettevõtjatest. Võrreldes kolme aasta taguste prognoosidega on plaanitu realiseerunud täielikult 26% küsitletud ettevõtetest ning osaliselt 44% küsitletutest. Samas probleem on see, et enam kui kolmandikul ettevõtetest puudub selge plaan nii tegevuste kui finantside vaates.

Uuringu käigus küsiti ka seda, mis takistab ettevõttel kasvamast ja kasumit teenimast. Kolm olulisemat arengut takistavat kitsaskohta, mis maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad välja tõid, olid müük, finantsid ja tööjõud. Olulisem on kindlasti ettevõtete arvamus selle kohta, mis aitaks konkurentsis paremini hakkama saada. Peamised tegevused, mida oma konkurentsivõime suurendamise seisukohast oluliseks peeti, olid teenuse või toodete kvaliteedi tõstmine ja kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu kasvatamine, uute tootmisseadmete rakendamine ehk tootlikkuse tõstmine ning panustamine uute klientide leidmisele ning müügi ja turunduse tõhustamisele.

Need on väga asjakohased tegevused ja uut perioodi planeerides on põhjust põhjalikult kaaluda, kuidas aidata maapiirkonna ettevõtetel lisandväärtust kasvatada ja konkurentsivõimet tugevdada läbi tootearenduse, tootlikkuse tõhustamisele suunatud tegevuste ja turunduse – nii nagu Stan Shih’ nn smiling curve’i ehk naerukõvera kontseptsioon seda ette näeb (joonis 4).

Maapiirkonna ettevõtlus liigub kasvutrendis

PMK uuringu tulemused näitavad, et maapiirkonna ettevõtlus liigub kasvutrendis. Teenäitajaks on kasvupotentsiaaliga keskmisest kõrgema konkurentsivõimega ettevõtted, kes panustavad:

- kõrgema lisandväärtusega toodete või teenuste pakkumisele ning tootearendusele;

- tootlikkuse tõstmisesse, investeerides uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse;

- uute klientide leidmisele, tehes professionaalset müügi- ja turundustööd.

Eelkõige just suunda näitavad ettevõtted peavad oluliseks teadmiste ja oskuste taseme järjepidavat tõstmist, seda nii personali koolitamise kui ka majavälise kompetentsi kaasamise näol.

Uuring on täismahus saadaval Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel.

Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas

Allikas: Maablogi