Roomet Sõrmus: suurem tähelepanu sordikaitsele on oluline

4. märtsil toimus Tartus rahvusvaheline sordikaitse seminar, mille korraldasid Maaeluministeerium ja Põllumajandusamet koostöös Euroopa Sordiametiga. Seminaril tegi ettekande ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus, kes tutvustas põllumajandustootjate hulgas hiljuti läbi viidud küsitluse tulemusi.

Roomet Sõrmus: suurem tähelepanu sordikaitsele on oluline  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

EPKK sordikaitse küsitluses osales 212 põllumajandustootjat, nendest 134 kasutavad rohkem kui 100 hektarit põllumajandusmaad. Vastajaid oli kõikidest suurusgruppidest: ca 32% kõikidest vastajatest kasutab maad vahemikus 101-300 ha, umbes 15% vastajate maakasutus jääb vahemikku 301-600 ha ja ligi 17% vastajate kasutada on üle 600 ha maad.

Küsitluse tulemused näitavad, et põllumeeste jaoks on sordivaliku olulisemad kriteeriumid saagikus, haiguskindlus ja talvekindlus, mahetootjate puhul ka sortide sobivus mahetootmisesse. Küsimusele, kui teadlikult valib põllumees oma ettevõttes kasvatatavaid sorte Eesti ja ELi sordilehes olevatest sortidest, vastas ligi kolmandik küsitluses osalenutest, et nad teevad alati teadliku valiku lähtuvalt sordiomadustest. Üle kolmandiku vastajatest katsub teha teadliku valiku, 26% vastajate valik sõltub konkreetsetest võimalustest ja vaid ligi 9% ei pööra sordivalikule erilist tähelepanu. Umbes pooltel üle 100 ha ettevõtetest moodustab sertifitseeritud seemne kasutamine ettevõttes kuni 30% pinnast.

Eesti sortide kasutamine.  Foto: EPKK

Üle poole küsitlusele vastajatest ei jälgi seemne ostmisel, kas sort on kaitse all või mitte. Samas 8 tootjat 10st peab kasvatatavate sortide üle arvestust põlluraamatus. Üle 100 hektari suuruse maakasutusega tootjate hulgas peab põlluraamatus sortide arvestust 9 tootjat 10-st. Eesti sortide tähtsus kasvatatavate kultuurid hulgas on pigem tagasihoidlik - suurt või pigem suurt rolli mängivad Eesti sordid ca 30% vastajate ettevõtetes.

Sertifitseeritud seemne kasutamine.  Foto: EPKK

Tootjad tunnevad puudu OTS-tasusid puudutavast infost

Tootjad tunnevad puudust infost omatarbeks toodetud seemne litsentsitasude kohta – üle poole vastajatest kinnitas, et neil pole OTS-tasude kohta piisavalt infot. Ligi pooled küsitlusele vastanud üle 100 ha maakasutusega tootjatest väidavad, et nad ei tea, kuidas täna OTS tasude süsteem toimib. Üle 100 ha tootjatest on siiski 70% teadlik nõudest, et sordikaitse aluse seemne kasutamisest tuleb sordiomanikule või esindajale teada anda. Samas alla 100 ha suurusgrupi tootjatest koguni 70% ei ole teadlikud nõudest, et ka väiketootjad peavad esitama omatarbeks toodetud seemne deklaratsiooni, kuigi kuni 38 ha väiketootjad tasu maksma ei pea.

Kas on infot OTS tasude kohta?  Foto: EPKK

Paraku vaid kolmandik üle 100 ha suurematest tootjatest peab OTS tasu maksmist väga või pigem vajalikuks. Umbes pooled kõikidest vastajatest ei saa aru, miks OTS tasu maksmine on vajalik. Üle 100 ha maakasutusega tootjatest 37% on OTS tasu alati täies mahus ära maksnud, kuid 37% pole kunagi OTS tasu maksnud. Ülejäänud on seda teinud mõnikord või osaliselt. Rõhuv enamus vastajatest peavad OTS tasu määrasid liiga kõrgeks.

OTS tasude maksmise praktika.  Foto: EPKK

Üsna suur osa tootjatest on valmis deklareerima PRIA-le või Põllumajandusametile omatarbeks toodetud seemne kohta andmeid, juhul kui seda infot ei kasutata OTS tasude sissenõudmiseks. Selliseid andmeid on kindlasti valmis deklareerima 28% vastajatest ja pigem valmis deklareerima 35% küsitluses osalenutest. Samas ligi 37% vastajatest pole valmis andmeid andma.

LOE LISAKS:

Tartus toimus rahvusvaheline sordikaitse seminar

Kokkuvõtvalt ütles EPKK juht Roomet Sõrmus seminaril, et suurem tähelepanu sordikaitsele on oluline, et Eesti turule jõuaksid meie tingimustesse sobilikud uued sordid. „Eesti põllumeeste teadlikkus sordikaitse küsimustes vajab parandamist. Kuigi suuremate tootjate teadlikkus sordikaitsest on natuke parem kui väiketootjatel, siis puudujääke on ka suurematel tootjatel. Põllumeestele tuleb rohkem selgitada OTS tasude eesmärki, tasu suuruse kujunemist ning tõhustada tasu kogumise süsteemi, et paraneks tasu maksmine. Täiendavat arutelu vajab riigi roll omatarbeks toodetud seemet puudutava info kogumisel,“ võttis Sõrmus teema kokku.

Sõrmuse sõnul jäi seminaril kõlama ka mõte, et sordikaitses on väga oluline põllumeeste ja sordiaretajate usalduslik koostöö. Selle saavutamiseks on vaja veel pingutada.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79