Autor: Põllumajandus.ee • 21. aprill 2020

Põllumajandusettevõtte üleandmine noortele nõuab läbimõtlemist

Copa-Cogeca piimanduse töögrupi märtsis toimunud koosolekul anti ülevaade liikmesriikide meetmetest noorte sektorisse meelitamiseks.

Heinategu Šveitsi mägedes käib ikka käsitsi.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Euroopa noortalunike liidu CEJA esindaja rääkis, et EL-s on 5,7% põllumajandusettevõtete juhtidest noored ehk alla 40-aastased. Suurim probleem noorte jaoks põllumajandustegevusega alustamisel on juurdepääas maakasutusele, maa hind, laenu saamine pankadest. Kui noor saab toetuda vanematele, on lihtsam, kuid kui ülevõetav farm on liiga väike, siis ei pruugi maad juurde saada. Probleemne on ka juurdepääs teadmistele, koolitusele, infole – nõuandeteenistus on mitmes EL riigis puudu.

CEJA viis läbi uuringu, kus küsiti noortelt, miks nad huvituvad põllumajandusega tegelemisest ning mida noor vajab, et arendada oma farmi majanduslikult kasumlikuks? Suur osa vastas, et maad on vaja juurde, teine osa soovis laenuvõimalust investeeringuteks. Küsiti ka, arvestades väljakutseid, kuivõrd näete end farmerina tulevikus? Üle 50% noortest soovis jätkata, 40% teatud tingimustel; tunti ebakindlust ka põllumajanduspoliitika tuleviku osas.

Belgia (Flandria) teadmuskeskus talu järjepidevuse tagamiseks

Belgia (Flaami) põllumeeste organisatsioon Boerenbond algatas 2014. aastal koos partneritega (sh innovatsioonikeskus ja KBC pank) teadmuskeskuse loomise aitamaks põllumehi toime tulla ettevõtte edasi andmisega noortele. Farmi ülevõtmine on keeruline, selles on nii majanduslikud-seadusest tulenevad aspektid kui ka sotsiaalsed-perekondlikud aspektid. Oluline on, et firma jääks ellu ja perekond toimiks, kellest sõltub edu. Tähtis on ka ülevõtja isiksus, tema teadmised ja motivatsioon. Probleem on, et suur osa Flaami farmereid üle 50-60 ja noori sektoris vähe. 2016. aastal oli 30%-l farmidest kindel jätkaja, 50% ei teadnud veel.

Teadmuskeskus pakub individuaalset talupere nõustamist kõigi osapoolte osalusel (õed-vennad, elukaaslane). Tulevikustrateegia koostamine on vaja läbi rääkida noorte ja vanade vahel – kui ei ole sarnased mõtted, on probleem. Kes hakkab farmis elama, kuidas see praktikas välja näeb? Milline on elukaaslase roll? Kes täpselt mida teeb, millised on ülesanded? Mis juhtub, kui vanemad enam ei tööta? Teadmuskeskus jääb neutraalse vahendaja positsioonile, ei tee mingit järeldusi, seda teevad pereliikmed.

Teine teadmuskeskuse ülesanne on koolituste ja inspireerivate ürituste korraldamine. Tähtis on tuua kokku inimesed, kel samad küsimused ja samad probleemid. Kolmas tee eesmärgile on kirjutada artikleid, et inimesed mõistaksid, et üleminekuga tuleb alustada varakult, õigeaegselt. Koostatud on töövihik harjutustega taluperele, milles on küsimused, millele tuleks mõelda; online-test järeltulevale põlvele, et ta hindaks oma teadmisi ja motivatsiooni farm üle võtta. Edulood tuleb kokku tuua ja teha igaühele kättesaadavaks.

Jätkatakse väljakutsetele väljaselgitamist. Näiteks maa hind on Belgias suur probleem, see järjest kasvab. Vanemad tahavad, et iga laps saaks võrdse osa, kuid tuleb tagada maakasutus ja juurdepääs. Korraldatakse kursusi ülevõtmise tehnilistest detailidest. Raske on jõuda nendeni, kes tõeliselt abi vajavad ja nendeni, kellel veel probleemi ei ole, kuid tuleb selgitada, et nad alustaksid õigeaegselt. Teema teadvustamiseks sihtgrupi hulgas avaldati alguses hulk artikleid. Teadmuskeskuse hollandikeelse kodulehekülje leiab SIIT.

Enamus riike kasutab noorte meelitamiseks ÜPP vahendeid

Suurem osa EL liikmesriike kasutab noortootjate toetamiseks ÜPP-s selleks ette nähtud vahendeid ja maksusoodustusi. Näiteks Belgia Vallooni osas lubab kohalik seadus farmi üle anda 0% maksuga, kusjuures tegevus peab jätkuma 5 aastat, töötajate arvu peab säilitama 75% tasemel, maa tuleb üle anda tasuta lastele või abikaasale.

Paljudes riikides kasutatakse ÜPP raames põllumajandusettevõtte asutamis- ja investeeringutoetust, 2% esimese samba otsemaksetest, seotud toetused jne. Eelmisel ÜPP perioodil kasutati ka varase pensionile jäämise toetust, mis praeguses ÜPP-s enam ei kehti.

Saksa põllumehed keskmisest nooremad

Saksa põllumehed on keskmiselt nooremad, kui teistes EL maades. Selle taga on paljuski peale teist maailmasõda vastu võetud seadus, mille kohaselt teatava miinimumsuurusega põllumajandusettevõtte juht saab lisapensioni – see kergendab farmi üleandmist ja toob noori sektorisse. Alates aastast 2018 ei ole enam lisapensioni saamiseks farmi üleandmine kohustuslik 63-63-aastasena. Noored on sageli juba varem kaasatud ettevõtte juhtimisse, mõnikord nt noortaluniku toetuse saamiseks. Saksamaal on teiste maadega võrreldes ka lihtsam juurdepääs kapitalile ja soodsam pärimisseadus.

Prantsusmaa meelitab noori välismaale praktikale

Lisaks noortele suunatud ÜPP ja regionaalsetele meetmetele usutakse Prantsusmaal, et noorte praktikaõpe välismaal võimaldab nende põllumajandusmudelit uuendada. Prantsusmaa põllumajandusministeeriumi rahastatav programm käivitus 2019. aastal ning praktikat välismaal võimaldatakse põllumajandusvaldkonna eriala tudengitele 1 kuni 6 kuuks. Selline praktika võimaldab noorel mõista ametiala hetkeseisu Euroopa või ka üleilmses kontekstis, edendada uuenduslike ideede tekkimist ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele, tutvuda teistes riikides rakendatud arengustrateegiate ja põllumajanduspoliitikaga ning harjutada võõrkeeleoskusi. Prantslased on huvitatud ka praktikavõimalustest Eestis, lisainfo EPKK Brüsseli esindusest [email protected]

Leedus on noorel keeruline saada suurfarmi juhiks

Leedu ettekandest selgus, et ajaloo iseärasuste tõttu on 13,5% põllumajandusmaast suurettevõtete valduses ning nende töötajatest 21% on noored. Noorte jaoks on oluline konkurentsivõimeline palk, head töötingimused ja suhted meeskonnas, noor tiim, karjäärivõimalused, hästi töötav majapidamine, abikaasa võimalus töötada samas piirkonnas. Suurettevõtted paljuski pakuvad soodsaid tingimusi, kuid Leedus on probleemiks suurfarmide halb imago, ÜPP reformi käigus rakendatavad toetuste piirmäärad (capping), noorte suur väljaränne. ÜPP raames on võimalik toetada vaid noori farmiomanikke, mitte aga töölisi; suurfarmi omanikuks on aga noorel keeruline saada.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736