Autor: Põllumajandus.ee • 20. aprill 2020

Soe talv on Euroopa teraviljakasvatusele soodne

Enamikus Euroopa riikides oli 2019 /2020.aasta talv kõige soojem või üks soojematest alates 1979. aastast. Enamikus piirkondades ületas keskmine päevane temperatuur pikaajalist keskmist 2 °C kuni 4 °C võrra. Veelgi suuremad temperatuurianomaaliad valitsesid Ida- ja Põhja-Euroopas.
Soe talv on Euroopa teraviljakasvatusele soodne.
Foto: Pixabay

Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopas põllukultuurid heas seisukorras. Kerge talve tagajärjel on Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa taliviljad üldiselt heas seisukorras. Tavalisest soojem ilm soodustab varakevadist kasvu, mis annab potentsiaalset saagikust. Pehme talvega kaasnevad negatiivsed küljed on, et hiljem kevadel võib oodata suurenenud kahjurite ja taudide survet ning et varakult arenenud põllukultuurid - eriti viljapuud - võivad olla kevadiste külmakraadide suhtes tundlikumad.

Lõuna-Euroopas on vaja sademeid. Märkimisväärset sademete puudust täheldatakse kõva nisu peamistes tootmispiirkondades (Lõuna-Itaalia, Hispaania mõned regioonid, Kreeka), samuti Rumeenia lõuna- ja idaosas, Bulgaaria põhjaosas ning Maghrebi piirkonnas. Enamikus neist piirkondadest prognoositakse siiski piisavat vihma, et vältida otsest mõju saagile.

Loode-Euroopas liiga niiske. Seevastu Loode-Euroopa olulistes teraviljatootmise piirkondades (Prantsusmaa, Beneluxi riigid, Saksamaa, Ühendkuningriik) valitsesid liigniisked tingimused, eriti veebruaris ja märtsi alguses. Nendes piirkondades ei olnud taliviljad sageli veel hästi tärganud ja vajalikud põllutööd olid takistatud. Edasi lükkub ka kevadkultuuride külv ning ilmastikuolud ei pruugi võimaldada põllutöödega graafikusse jõudmist.

Soomes ja Baltimaades ebatavaliselt soe talv. Vaatlusperioodi 1. detsember - 10. märts iseloomustas kõigis neljas riigis keskmisest kõrgem temperatuur, eriti Leedus, kus see periood oli JRC andmetel kõige soojem viimase 40 aasta jooksul. Suurimad kõrvalekalded registreeriti Leedus veebruari keskel, kus ööpäevane keskmine temperatuur 11°C üle tavapärase taseme. Kogu perioodi sademed olid Baltimaades üldiselt keskmisele lähedal, kuid on alates veebruarist keskmist ületanud. Soomes oli vaatlusperiood tervikuna ebaharilikult märg; mõnes piirkonnas (Lõuna-Soome) viimase 40 aasta niiskeim. Pärast mahedat talve on põllukultuurid heas seisukorras. Mahe temperatuur võib soodustada varajast kasvu ning järgmistel kuudel suureneb külmakahjustuste oht. Kevadkultuuride külvamiseks on veel liiga vara.

Ülevaade ilmastikust ja saagikuse prognoos. Täpsema ülevaate agrometeoroloogiliste tingimuste kujunemisest ja põllukultuuride kasvatamisest riikide kaupa leiate JRC märtsi väljaandest. Selles numbris antakse esimene hinnang ka põllukultuuride saagikuse kujunemisele riikide kaupa, mis hooaja varases staadiumis põhinevad enamasti ajalooliste suundumuste analüüsil.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960