Autor: Riina Jussila • 4. mai 2020

Saluoks on tänulik, et ettevõttes töötab mitmeid kriisides karastunud inimesi, kelle teadmistele ja kogemustele ta saab toetuda.

"Selles suhtes on eAgronom heas positsioonis, et see saab aidata põllumehi nii koroona kui majanduslanguse vastu - ühest küljest võimaldame kontaktivaba töökäskude andmist, teisest pakub meie digitaalne nõustamine majandusliku efektiivsuse kasvu,“ nimetab Robin ettevõtte plusse.

Kas sa 2016. aastal alustades üldse mõtlesid, kus eAgronom nelja-viie aasta pärast olla võiks?

Ei, kindlasti mitte. Eesmärk oli teha programm, mis hõlbustaks põllumehest isa tööd. Plaane, kuhu kõik välja võiks jõuda, polnud. Mingil hetkel märkasin aga, et ka teised hakkavad asja vastu huvi tundma ja alles siis tekkis mõte sellest äri teha.

Ja siis said kaks helget pead kokku – kutsusid punti Stenver Jerkku.

Täpselt. Helistasin talle, panime mõtted paika, kuhu tahame jõuda.

Kõige raskem on leida esimesed inimesed. Stenveriga läks hästi, sest ta oli piisavalt hull, et mõttega tulla asjaga. Me ei tundnud teineteist varem, kuid ühine sõber soovitas mu ideed kuuldes just tema kampa haarata. Nädal aega pidutsesime Stenveriga ja otsustasime, et võiks asja tõesti ette võtta.

Täna on teid kokku üle 40.

2016. aasta lõpuks oli seitse ja nii on see läinud.

Kui palju teil väljaspool Eestit nö käepikendusi on?

Pooled tegutsevad mujal, sest põllumeestega tuleb kohapeal suhelda, nende soovidest aimu saada. Meil on inimesed Poolas, Rumeenias, Tsehhis, Lätis.

Sellel aastal on teil pilk Rumeenias. Olete usalduse võitnud?

Rumeenia turg ongi juba meile avanemas. Meil on seal oma tiim, kellega teeme riigi jaoks konkreetsemaid eriarendusi, sest põllumeeste vajadused ongi piirkonniti erinevad. 90% tootest on sama, kuid see väike protsent on oluline – nagu hea ülikond, mis tuleb sobivaks teha.

Kuidas saada teada, mida Rumeenia põllumees täpselt vajab?

Uuringud on enne riiki sisenemist kõvad. Me peame teadma, kui suur on sihtrühm, millised probleemid neil täna on ja kuidas nad neid lahendavad ning milline on ettevõtluskeskkond üldiselt.

Kui erinevad mured ja rõõmud riigiti on?

Vili on vili, kuid riiklikud reeglid on erinevad ja nii tulebki toode vastavalt sellele seadistada. Just sellepärast ei sisene me üheaegselt mitmesse riiki, vaid arendame ühes piirkonnas süsteemi välja ning liigume siis edasi. Kaks riiki aastas on piisav.

Hetkel olete te kanda kinnitamas Austraalias ja Kanadas.

Meil on seal testpõllumehed. Kuidas minema hakkab, ole näha. Need on ühtlasi ka riigid, kus põllumeestele näiteks toetusi ette nähtud ei ole. Usun, et ühele turule siseneme lähiajal põhjalikumalt.

Kas sa oled olnud olukorras, kus on imestatud su noore ea üle ja oskustes kaheldud?

Kui alustasin ja käisin põllumeestega kohtumas, siis imestati küll, et mida sina ka tead. Ja neil oligi õigus – põllumehed ju teavadki rohkem. Ma ei lähe kunagi kuskile eAgronomi tutvustama, et näete, mul on siin üks hea toode ja te olete seni kõike valesti teinud, pange nüüd paberid kõrvale ja hakake seda kasutama. See oleks täna ja oleks olnud ka alustades väga vale lähenemine.

Me tutvustasime toodet öeldes, et see aitas meid oma farmis ja aitab paari farmi veel. Siis vastatakse tavaliselt, et see on tore ja vajalik asi küll, kuid see asi võiks nii ja teine asi naa olla. Paneme alati kõik soovitused kõrva taha, sest see aitab arendamisse väga palju kaasa. Mitte kuskile ei tohi minna suhtumisega, et tark saabus kohale, kes teab kõike, sest nii see pole.

Miks ikkagi võiks või peaks üks agroettevõte teie platvormi kasutama?

Enamus põllumehi on ostnud eAgronomi selleks, et põlluraamat riigile ilusti korras oleks. Toodet kasutades on nad aga märganud, et töödest on hea ülevaade, samuti laost ja finantsseisust, mis aitab ka ettevõtet paremini majandada. Uudse nõustamise teenusega oleme teinud ka tippagronoomi igale põllumehele kättesaadavaks ja esimesed kliendid on juba öelnud, et säästavad tänu sellele teenusele kümneid eurosid hektari kohta.

Kui palju sa põllumeeste keskele põllule jõuad?

Kuna käin iga nädal isa juures saunas, siis ikka kuulen rõõme ja muresid, erinevaid lugusid, mis põllumeest puudutavad. Jalutame ümber põldude, arutame asju. Kindlasti puutusin ma põllumajandusega otseselt kõige rohkem kokku siis, kui veel ise eAgronomi müügiga tegelesin ja kohtumistel käisin. Aga ma ei soovi sellest kaugeneda, sest see on ääretult põnev valdkond, mida võib lõputult õppida! Samamoodi nagu arstid, kes õpivad pikalt, õpivad tegelikult ka põllumehed. Ainuüksi muld on juba terve universum!

Millised on eAgronomi värskeimad arendused?

Mullaandurid ja äriline nõustamine on kõige huvitavamad uued arendused. Nõustamisel on eesmärk aidata Eesti põllumeestel olla kasumlik ka ilma toetusteta ning toetused peaksid olema boonuseks. Analüüsime eelmise aasta kultuure, mullaviljakust, satelliitpilti, finantsaruandeid ja teeme ka põllukülastusi, et anda põllumehele terviklikku nõu ning suurendada kasumit. Selle tegemiseks oleme palganud kolm tippagronoomi - kaks Inglismaalt ja ühe Eestist. Hiljuti tõime turule ka mulla niiskust ja temperatuuri mõõtvad sensorid. Need on olnud ootamatult populaarsed, sest põllumehed saavad nüüd eAgronomi äppist vaadata, milline põld on töö tegemiseks valmis. Selle aasta jooksul toome turule ka tööajaarvestuse ja omahinna analüüsi.

Teid kiire edu liiga julgeks pole teinud?

Hulle otsuseid tegime me alguses, kui oli soov maailma ühe korraga vallutada.

Teised sinuvanused lõhuvad töö asemel pidu panna. Tunned vahel, et oled millestki ilma jäänud?

Ei tunne. Ainus, kus pidin enda jaoks väga raske otsuse tegema, oli jalgpallikarjäärile punkti panemine. Mul oli nooremana kõva plaan Manchester Unitedisse jõuda. (naerab)

Meil on lahe tiim ka eAgronomis ja eks me pidutseme ka siin. Mina ilmselt olen üks varasemaid tuttu minejaid - olen harjunud hommikul väga vara ärkama. Erand oli muidugi Poola turu käivitamine, kus töö nõudis palju pidutsemist! Kuna Poola on kordades suurem kui Eesti, siis on seal aastas erinevates piirkondades mitu maamessi ja igal messil on ka pidu, kus kõige rohkem partnerlusi sõlmitakse.

Oled sa endale lubanud midagi, millest varasemalt vaid unistada said?

Mu elustiil pole muutunud ja olen alati oma elust ja olust rõõmu tundnud. Mul pole uhket autot ja tunnen, et mul pole täna tegelikult üldse autot enam vaja. Reisimine on tarbimise mõttes mu kõige suurem tarbimine, aga võõrsil käia on meie perele alati meeldinud.

Kui usin investeerija sa oled?

Investeerimisega tegelesin, kui olin 12aastane. Isa hakkas sellel ajal investeerima ja ta otsustas, et me ei saa sünnipäevaks enam kingitusi, vaid valime tema portfellist mõne ettevõtte. Mäletan, et minu esimeseks valikuks oli Eesti Telekom.

Täna paigutan ma oma säästud S&P500-sse-sse, mis vaikselt kasvab. Ma ei usu, et olen targem kui need, kes professionaalselt investeerimisega tegelevad.

Investoritest rääkides - kas esimest, kes eAgronomile õla alla paneks, oli keeruline leida?

Esimesed investorid tulid põllumajanduse valdkonnast ja nad olid mehed, kes olid ühtlasi ka mu mentorid – minu isa, Taavi Raadik, Aivar Berzin, Mait Nõmmsalu. Tutvuse peale raha siiski lauale ei pandud, vaid neil olid konkreetsed nõudmised, mida pidime täitma. Nad soovisid, et toode oleks turul ja meil oleks vähemalt kümne põllumehega leping sõlmitud. Nii hakkasidki esimesed arendajad programmi arendama, mina põllumeeste juures müümas käima.

Kui sa teaksid, milline teekond see on, kas alustaksid oma ettevõttega täna uuesti?

Jah, päris kindlasti.

On midagi sellist, mida teisiti teeksid?

On palju väikeseid asju, mida teeksin muudmood, kuid ma ei muudaks kõrget kvaliteeti inimeste palkamisel. Oleks ju võimalik minna lihtsamat teed ja palgata endavanuseid algajaid, kuid meie võtsime tööle endast vanemaid ja palju targemaid ning teeksin ja teen samamoodi ka täna. Inimressurss on päris kindlasti suurema väärtusega kui rahaline.

Äripäeva digitellimusega jõuavad lugejateni ka Äripäeva elustiiliajakirja Gentleman lood. Vormista Äripäeva digitellimus siin!