Põllumajandussektoris on veel arenguruumi täieliku biopotentsiaali saavutamiseks

Kõige jäätmemahukam on raporti põhjal puidutööstus, kust tuleb igal aastal 450 000 tonni jäätmeid aastas, sellele järgnevad loomsed väljaheited primaarsektorist, mida on ligi 85 tuhat tonni. Sellele lisanduvad omakorda söödakultuuride jäägid, läga põllumajandussektorist, paberi- ja tselluloositööstuse heitveed ning tahked orgaanilised olmejäätmed. Kõik see võiks samas BIC-i hinnangul olla suurpärane lähteaine biotoormel põhinevale tööstustegevusele.

Lisaks põhitööstusharudele märgib raport ära, et Eesti on üks Kirde-Euroopa kõrgtehnoloogiakeskustest, kus on aktiivne meditsiinile spetsialiseerunud biotehnoloogiasektor, keemiatööstus ning kõrgtehnoloogiline idusektor, mida toetavad tehnopargid ja inkubaatorid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Raport toob eeksujuks ka mitmed Euroopa Liidu toel rahastatud biomassi lähteainet ja biotehnoloogiaid kasutavaid teadusprojekte nagu näiteks SWEETWOODS. Raporti hinnangul näitab see selgelt Eesti teadus- ja tööstusringkondade huvi biotooraine potentsiaali osas.

Teistest Balti riikidest eristabki Eestit just tugev metsandussektori kõrge potentsiaal. Nimelt nii Läti kui ka Leedu puhul tuleb suurem kogus jäätmeid metsanduse asemel hoopis põllumajandussektorist. Lätis tekib iga-aastaselt hinnanguliselt 9 miljoni tonni ulatuses põllumajandusjäätmeid, Leedus 8 miljonit tonni. Nii Läti kui Leedu puhul toob BIC-i raport eeskujuks toiduainetööstus ja metsandussektori, mis on suutnud edukalt toetada biotoormel põhineva majanduse arengut.

Euroopa Biotoormel Põhinevate Ettevõtete Konsortsium (BIC) on Euroopas valdkonna juhtiv tööstusühendus, mille eesmärgiks on edendada Euroopa biomajandust läbi ringmajanduse, innovatsiooni ja jätkusuutlikusse toetamise. Raport on osa BIC-i strateegilisest teavitusprogrammist, mille eesmärgiks on tuvastada võimalused biotoorainel põhinevaks ettevõtluseks nendes Euroopa riikides, kus seda praegu veel eriti ei viljeleta.

Biotoorainel põhineva majanduse areng sõltub suuresti innovatiivsusest ning seda võib pärssida ka vähene teadlikkus biotoorainel tööstusharu potentsiaalist nendes riikides. Raporti eestikeelse kokkuvõtte leiab SIIT.