Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu võttis vastu maa allrentimist reguleeriva seaduse
Maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadusega (87 SE) võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.
Samuti reguleeritakse seadusega kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seaduse muudatuse kohaselt hakatakse kasutusvalduse lepinguid pikendama riigivaraseaduse alusel.
Seaduse kohaselt peab põllumajandusliku tootmisega tegeleva maa kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.
Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse kasutusvalduse lepingute pikendamise korral turupõhine maa kasutustasu. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Seaduses nähakse ette kolmeaastane periood sujuvaks üleminekuks turupõhisele kasutustasule. Esimesel aastal pärast kasutusvalduse lepingu pikendamist on tasu 33% ja teisel aastal 66% turupõhisest kasutustasust. Alates kolmandast aastast on tasu turupõhine. Kasutusvaldaja võib jätkuvalt esitada taotluse maa väljaostmiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 89 Riigikogu liiget.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele