Teadlased aretasid helendavad taimed
Teadlased on geenimutatsiooni abil aretanud taime, mille nähtav helendus kestab kogu taime elutsükli vältel. Kuma on heledam kui varasematel geneetiliselt muundatud tubakataimedel ja luminestsentsi säilitamiseks pole taime vaja kemikaalidega toita. Samuti on kuma kestus palju pikem kui taimedel, mis on aretatud nanobioonika abil.
Muidugi mõtleme kohe hingematvale Avatari-stiilis ööaiale, mis särab ja helendab ning - veelgi enam - vähendab meie sõltuvust elektrivalgusest. Kuid helendus võiks aidata meil ka taimi paremini mõista - kuidas toimub nende ainevahetus ja kuidas nad reageerivad ümbritsevale maailmale.
Teadlaste meeskond töötas kahe tubakataime liigi kallal. Erinevalt varasematest geneetiliselt muundatud helendavatest taimedest, kus kasutati bioluminestseeruvaid baktereid või jaanimardika DNA-d, aretati need taimed bioluminestsentssete seente DNA abil. Tubakataimed ühendati nelja seenelt pärit geeniga, mis olid seotud bioluminestsentsiga ja kasvatati neid hoolikalt. Teadlased leidsid, et taimed hõõgusid palja silmaga nähtava valgusega seemikust kuni küpsuseni ilma nähtava mõjuta taimetervisele. Nooremad taimeosad helendasid eredamalt, õied aga kõige eredamalt - teadlaste sõnul moodustasid need umbes miljard footonit minutis. See pole piisav valgus lugemiseks, kuid see on piisavalt hele, et oleks silmaga selgelt nähtav.
Selline pikaajaline iseennast alal hoidev helendus võib näidata taimede reaktsiooni väliskeskkonnale. Näiteks kui taime lähedusse asetati banaanikoor, reageerisid taimed sellest eralduvale etüleenile eredama helendusega. Samuti on täheldati sähvatusi ja valguslaineid, mille põhjustavad taime sisemised ainevahetusprotsessid, mis on tavaliselt varjatud – seega võiks antud uurimistöö olla huvitav viis taimetervise uurimiseks.
Uuring on kättesaadav SIIN.
Need uuringud ei esimene kord, kui teadlased on loonud helendavaid taimi. Samalaadsete katsetuste tulemusel on tehtud ettepanekuid kõige kohta alates taimepõhistest tänavavalgustitest kuni isevalgustavate jõulukuuskedeni. Varasemate lähenemisviiside hulgas on mõned teadlased viinud nanoosakeste kaudu taimedesse nii lutsiferiine kui ka bioluminestsentsiks vajalikke ensüüme, teised aga taimedesse bioluminestsentsiks vajalike bakteri geene lisanud.
Loe lähemalt SIIT.
Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele