Autor: Põllumajandus.ee • 12. mai 2020

RMK asustas jõgedesse üle 100 000 lõhe noorkala

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas aprillis Eesti jõgedesse üle 107 000 lõhe noorkala, et taastada lõhe asurkondi meie veekogudes.

Toru abil pääsevad noorkalad kalaveokonteinerist Pärnu jõkke, et taastada sealne lõhe asurkond.
Autor: Aimar Rakko

Purtse, Jägala ja Valgejõkke asustati kokku ligi 9800 ning Pärnu jõkke 6300 kaheaastast lõhe. Üheaastaseid kalu asustati 69 200 isendit, neist Pärnu jõkke 45 300, Valgejõkke 11 700 ning Purtsesse 12 200. Sobivatesse elupaikadesse Loobu jões viidi umbes 22 000 väikest vastset.

Kõigil ühe- ja kaheaastastel kaladel lõigati ära rasvauim, et eristada neid taaspüügil looduses koorunuist. 13% kaheaastastest ja 2% üheaastastest said külge ka individuaalmärgised, kus on kirjas RMK kontaktid, kuhu leidudest teatada.

Lõhe noorkalad teel RMK Põlula kalakasvandusest Purtse jõkke.
Autor: Aimar Rakko

„Märgiste abil saame põnevat ja kasulikku infot asustatud kalade kasvukiirusest, suguküpsusest ja nende rännete pikkusest. Kogutud info põhjal saab otsustada, kuidas tagada piisavalt suured looduslikud lõhevarud meie veekogudes, mis omakorda võimaldavad jätkata lõhepüügiga,“ lausus Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

Vajaliku info saamiseks palub RMK märgisega kala püüdjal kirja panna märgisel olev tähe- ja numbrikombinatsioon ning andmed kalapüügi aja ja koha, püünise, kala pikkuse, kaalu ja soo kohta ning edastada need märgisel toodud kontaktidele. Lisaks võib Eesti vetes tabada ka teistes riikides märgistatud kalu, kellest tuleks samuti RMK-d teavitada – vastav info edastatakse naaberriikidesse. Ankeet ja täiendav info märgistatud kaladest on leitav RMK kodulehel.

„Kui aga märgisega püütud elus kala on alamõõduline, siis teda püüda ei tohi, vaid tuleb ta koheselt veekogusse tagasi vabastada, et temagi jõuaks täiskasvanu ikka,“ selgitas Klaas ning lisas, et RMK veebiankeedi kaudu tuleks teatada võimalikult täpne info ka veekogusse vabastatud kala kohta.

Hävinud või nõrkadest populatsioonidest pärit kalaliikide noorkalade kasvatamine ja asustamine toimub keskkonnaministri kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava alusel.

„Lõhe olukord Soome lahte suubuvates jõgedes pole veel ideaalne, kuid pikaaegse asustamise ja järelevalve tulemusel on see võrreldes 15 aasta taguse ajaga oluliselt paranenud. Pärnu jõgi on aga kaladele nüüd vaba, mistõttu pöörame jõulisemat tähelepanu just tolle jõe lõheasurkonna taastamisele,“ lisas keskkonnaminister Rene Kokk.

TASUB TEADA

Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 26 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku ligikaudu 6,4 miljonit mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150