Maasikakasvatajad vastuseks Helmele: meie maksuametit ei karda

Maasikakasvatajad soovivad hooajalist võõrtööjõudu, rahandusminister kahtlustab neid maksukuriteos.  Foto: Liis Treimann

Jaga lugu:

Põllumajandusorganisatsioonid teatasid vastuseks rahandusminister Martin Helmele, et nemad ümbrikupalga maksmist ei salli ning maksuametit seega ei karda.

Eile ütles rahandusminister Martin Helme, et palub maksuametil vaadata lähemalt maasikakasvatajate ärisse sisse, kuna tema hinnangul räägivad maasikakasvatajate eestkõnelejad, kuidas maksvad töölistele korralikku Eesti keskmist palka, ent majandusaasta aruannetest nähtub, et tööjõumakse laekus varasemalt väga vähe.

Maasikakasvatajate liit, aiandusliit ning põllumajandus-kaubanduskoda teatasid ministrile vastuseks, et maksuamet on nende igapäevane partner, kellega käib tihe suhtlus ning maksud on maksmiseks.

„Kurb on tunnistada, et kui julgesime oma murest rääkida ja ootasime valitsuselt vastutulekut, saime vastuseks kuriteo kahtlustuse,“ lausus maasikakasvatajate liidu juhatuse liige Elke Lillemets. „Meil on maksuametiga pidev ja tõhus koostöö, loodame sama ka valitsuselt. Võib-olla ei ole kõik maasikakasvatajad maksuameti töökorraldusega lõpuni kursis, kuid kaubanduslikele tootjatele on seadusekuulekas tegutsemine oluline.“

Põllumajandus-kaubanduskoda juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas, et nemad ümbrikupalga maksmist ei salli ning ei soovitada seda mitte ühelegi põllumajandussektori ettevõttele

„Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus peame oma liikmeid kaitsma lausrünnaku eest. Tööjõumure on kogu põllumajandussektoril, kuid eesliinile on jäänud maasikakasvatajad. On kahetsusväärne, et kogu sektori maksukäitumine seatakse pealiskaudse info põhjal kahtluse alla,“ ütles ta. „Kui rahandusminister soovis meid aga pelgalt maksukuulekusele üles kutsuda, nagu kõiki Eesti ettevõtjaid, siis sellega saame igal juhul nõustud.“

„Kõik riigikogu ja valitsuse liikmed on teretulnud nii talusid külastama kui maasikaid korjama,“ ütles aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. „Juba paari nädala pärast on võimalik hooajatöödel kaasa lüüa kuni septembri keskpaigani. Ainult siis, kui Eesti juhid mõistavad riigi juurprobleeme, on võimalik neid lahendada. Kõrghooaja tööpuudus põllumajanduses on valus mure, veel valusam hakkab siis, kui tööjõukriis jõuab pärale teistesse sektoritesse. Praegu toimuv maasikakasvatajate halvustamine on kohatu, mure on suur kogu põllumajanduses,“ ütles Strastin.