Kui appi tuleb Euroopa Kohus

Teinekord juhtub, et Eesti rakendab ettevõtjate suhtes karmimaid reegleid, kui Euroopa Liit ette on näinud. Sel juhul tuleb vaidlus lahendada Euroopa Liidu reeglite järgi. Kestvusnõude rikkumise üle vaidles kohtus ka OÜ Halinga.

Kestvusnõude rikkumise üle vaidles kohtus ka OÜ Halinga.  Foto: Andres Haabu

Põllumajandustoetuste üheks põhiliseks tingimuseks on kestvusnõue: toetust tuleb kasutada teatud perioodil selleks, milleks toetust anti. Ei ole laiemalt teada, et Euroopa Kohus otsustas 2019. aasta kevadel kohtuasjas C-580/17, et Eesti ei ole määranud kestvusnõude pikkust õigesti.

Põllumajandusministri paljudes määrustes oli enne Euroopa Kohtu otsust juurdunud põhimõte, et investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest. Euroopa Kohus aga otsustas, et viie aasta pikkune kohustus algab Euroopa Liidu õiguse kohaselt hoopis toetuse taotluse rahuldamise otsusest, mitte PRIA poolt tehtud viimasest väljamaksest. Sellises olukorras tuleb Eesti kohtul jätta ministri määrus kohaldatama ja kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis antud juhul kehtestas toetuse saajale soodsamad reeglid. Kuigi kestvusnõue algab varem, tuleb selle jooksul endiselt säilitada tegevus, milleks toetust taotleti.

Kestvusnõude rikkumise üle vaidles kohtus ka OÜ Halinga, kellelt PRIA nõudis toetust tagasi piimafarmi mittesihipärase kasutuse eest. Kuigi OÜ Halinga võitis selle kohtuasja lõpuks tänu Euroopa Kohtu otsusele, olid selles vaidluses olulisel kohal veel mitu küsimust, mille kohta kohus ei pidanud lõpuks seisukohta võtma.

Nimelt leidis PRIA, et kui vähemalt pool farmist on piimalehmadega täidetud, on farmi kasutus sihipärane, kuid alla selle on tegemist sihipärase kasutuse nõude rikkumisega. Õigusaktid sellele küsimusele vastust ei anna, kuigi nii olulises küsimuses peaks valitsema juriidiline selgus, et toetuse saajal oleks võimalik aru saada, millal võib ta toetuses kaotada ja millal mitte.

Oluliseks vaidlusküsimuseks oli ka see, kas PRIA pidi toetuse tagasinõudmisel arvestama piimasektorit tabanud turuhäireid, mis sundisid tootjaid oma majandustegevust kulude kokkuhoiu eesmärgil ümber korraldama.

Artikli autori arvates kipub lähiminevik kahjuks kiiresti ununema ja piimakriisi tulnuks arvestada, sest sihipärase kasutuse nõude järgmise tulemus ei pea olema ettevõtja pankrot.

Karl Kask, advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150