Majanduslikult elujõuline vesiviljelussektor peab olema prioriteet

Kehtiv seadus jätab Eesti kala, vähki ja teisi veeorganisme kasvatavad ettevõtted võrreldes naabritega ebavõrdsesse konkurentsiseisu. Seaduse jõustumise järel ei hakata saastetasu nõudma, kui keskkonnatasude seaduses nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on muudatuste eesmärk panna alus majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale vesiviljelussektorile. „Eesti vesiviljelussektor on väike ning omab suurt potentsiaali. Selleks, et meie poelettidel oleks rohkem kodumaist kaupa ja suudaksime ka rohkem konkureerida Euroopa ja maailma turgudel, ei tohi me muuta sektori maksukeskkonda kehvemaks kui naabritel,“ ütles Savisaar.

Seaduseelnõu järgi hakkab toimuma arvestus kalendriaasta jooksul kasutatud sööda koguse alusel ja keskkonda viidud saasteaine koguse pealt. „Edaspidi on kavas võtta maksustamise aluseks kasvanduse söödakasutus. Vee kasutamise loale tehakse märge lubatud sööda koguse kohta, mille ulatuses ettevõtet ei maksustata. See motiveerib tootjaid eelistama sööta, mis on väikseima keskkonnamõjuga ning tagab loodusressursside jätkusuutlikuma kasutamise,“ ütles Savisaar, lisades, et sellist metoodikat kasutavad ka meie naaberriigid.

„Vesiviljelus on Eestis perspektiivikas tegevusala ning on oluline, et säiliksid tegutsemiseks parimad väljavaated ning võrdsed võimalused turul konkureerimiseks nii Eesti siseselt kui ka teiste riikidega,“ ütles Savisaar.

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulil.