Saabumas on lutsernide esimese niite aeg, peale niidet tuleb lutserni väetada, et taimik hakkaks jõudsalt uuesti kasvama. Vaatame üle ka uuskülvidel tehtavad tööd.
- Koristusküps lutsern. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Külviaasta põllud. Tänaseks on lutsern tärganud ja vajadusel on tehtud ka kärsakate tõrje. Kärsakaid saab tõrjuda toodetega: Fastac 50, kulunorm 0,2-0,4 l/ha, Karate Zeon, kulunorm 0,1-0,15 l/ha, Decis Mega, kulunorm 0,15 l/ha. Jälgige jätkuvalt kärsakaid, viimaste soojadega on nad muutunud väga aktiivseks ja võivad jätkuvalt toituda ning kurnata kultuuri.
Umbrohud tärkavad hoogsalt ja kes on otsustanud umbrohutõrjet keemiliselt teha on nüüd kindlast õige aega seda teha. Ärge lastke umbrohtusid liiga suureks kasvada. Keemilist tõrjet saab teostada, kui lutsernil on kasvanud 1-2 pärislehte, sel ajal on ka umbrohud tavaliselt veel kuni 4 lehe faasis. Kasutada Basagran 480, kulunormiga 2,0 l/ha. Umbrohutõrje ajal peab olema õhutemperatuur >10 °C, mis käesoleval perioodil pole probleem. Soovitav on kasutada vähemalt 200-300 l vett/ha-le.
- Lutserni katsepõld Roodeväljal, 4.06.2020.a. Foto: Tiiu Annuk / Kevili
Basagran 480 tõrjespekter: Karvane ruse, korvõielised, rukkilill, valge hanemalts, ristirohi, roomav-madar, konnatatar, kirburohi, võõrkakar, kassinaeris, lehtertapp, maavitsalised, portulak, ristõielised, põld-rõigas, põldsinep, põld-litterhein, hiirekõrv, vesihein, harilik puju, valge karikakar, maltsad, päevalill, harilik punand, kare kõrvik (kuni 3 lehe faasis), põld-harakalatv, iminõges (kuni 3 lehe faasis), kesalill, füüsal jt.
Juhul kui on siiski ülekasvanud ja suuri umbrohtusid, siis Basagran neid efektiivselt ei tõrju ja tuleks teostada lisaks hooldusniide, et vältida suurte umbrohtude õitsema minekut ja tulevast seemnehulka.
Umbrohutõrje hooldusniitega. Esimene hooldusniide tuleb teha külvijärgselt enne 2 kuu möödumist. Hooldusniitega niidetakse maha kultuurtaimedega konkureerivad üheaastased umbrohud.
- Liiga suured umbrohud Basagran 480 tõrjumiseks, tuleb niita. 2020.a. Foto: Tiiu Annuk / Kevili
Jälgige põlde, ärge laske hooldusniite ajaks umbrohtu nii suureks, et ta varjutaks täielikult kultuurtaimi. Lisaks on oht, et kui on väga suur umbrohumass, siis see võib maha jäädes mädanema hakata ja ning kultuurtaimed enda alla mattes neid lämmatada. Sellepärast hooldusniitega ei tohi hilineda!
Hooldusniide teha 15-20 cm kõrguselt. Oluline, et ei kärbitaks kultuurtaimi. Lutserni taimed peaksid hooldusniite ajal olema ~10 cm kõrgused.
Väetamine peale esimest niidet. Peale esimest niidet on oluline väetada. Niite koristamisega eemaldatakse suurel hulgal toiteelemente, seega on vaja need tagasi anda, et taimed saaksid jõudsalt kasvada ja areneda. Väetised anda peale niidet nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt kohe järgmisel päeval.
Peale esimest niidet tuleb anda nii kaalium, fosfor, väävel, magnesium kui boor. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaaliumile ja väävlile. Planeeritavast K ja S kogusest võiks osa kasutada peale esimest niidet, teine osa hiljem, kas peale teist või kolmandat niidet.
Lutsern kui liblikõieline kultuur seob õhulämmastikku ning rikastab sellega mulda, seega lämmastik on mullas olemas. Samas kasutab lutsern edukalt lämmastikku, seega võib julgelt anda madala lämmastikuga kompleksväetisi.
•Sobivad kaaliumirikkad NPK(S) väetised, nt NPK 5-15-30+5S, YaraMila NPK 9-12-25-2,6S, samuti YaraMila NK(S) 22-14(3) väetis.
•Kaaliumivajaduse katmiseks sobib kasutada ka nt 100-200 kg/ha kaaliumkloriidi.
•Magneesiumi ja väävli vajaduse katmiseks 100-130 kg magneesiumsulfaati.
Saagikus 10 t/ha KA - keskmine vajadus: N- 20-30 kg/ha, P – 25 kg/ha, K – 160 kg/ha, S – 35 kg/ha, Mg – 15 kg/ha, B – 0,5 kg/ha
Tiiu Annuk, põllumeeste ühistu
KEVILI agronoom
UURI LISAKS:
KEVILI põllujalutuste kokkuvõtted leiad
SIIT.
Seotud lood
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom Tiiu Annuk jagab soovitusi töödest mis peaks just nüüd varakevadel ära tegema lutsernipõldudel.
Toidulisandite tootja VitaNor avas laupäeval Saaremaal Metskülas pidulikult Eesti esimese lutserniekstrakti tehase, mille toodangut on plaanis hakata müüma nii Eesti turule kui ekspordiks.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.