Riigikogu soodustas tööampsude tegemist

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul toimusid viimased muutused tööturu seadusandluses 2008. aastal ning seetõttu on töötukindlustushüvitiste tõus samm õiges suunas. „Hetkel moodustab töötukindlustushüvitis esimesel 100 päeval 50 protsenti inimese eelnevast sissetulekust, kuid paraku ei kindlusta olemasolevad hüvitised inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal. Seaduse jõustumise järel tõuseb see 60 protsendini ja töötutoetus tõuseb 35 protsendilt 50 protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alamäärast, ehk 189 eurolt 292 euroni,“ ütles Mölder. „Toetuste kergitamine on hädavajalik, sest Statistikaameti andmetel oli näiteks 2018. aastal veidi üle poole kõigist töötutest suhtelises vaesuses ja ligi 17 protsenti absoluutses vaesuses.“

Kehtiva õiguse kohaselt lõpetatakse töötuna arvelolek ja töötushüvitiste maksmine, kui töötu töötab kasvõi mõne tunni. Uus kord võimaldab töötuna arveloleku ajal teha ajutiselt tööd kuni viiel päeval kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu. See võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast „Igal juhul on see samm õiges suunas, millega laiendame inimeste töötegemis võimalusi majanduslikult raskel perioodil, anname lisamotivatsiooni tööturule naasmiseks ning hoiame teda tööturuga seotuna,“ ütles Mölder.

„Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist. Ennekõike puudutab see muudatus neid inimesi, kes on registreeritud töötuna ning on enne töötuks jäämist töötanud Eestis alla 12 kuu, aga enne seda väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsi Konföderatsioonis,“ ütles Mölder.