Autor: Põllumajandus.ee • 22. juuni 2020

Millal saab riigilt kahju nõuda, kui toetuse taotlus jääbki ekslikult rahuldamata

Mis saab siis, kui jäädki põllumajandustoetusest ilma, kuigi õigus selle saamiseks on olemas? Ühtpidi on põllumajandustoetus ju selgelt meede, mis lihtsalt aitab teiste riikide ja ka Eesti teiste põllumeestega konkurentsis olla ning ära elada. Teisalt on näiteks Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks.
Mis saab siis, kui jäädki põllumajandustoetusest ilma, kuigi õigus selle saamiseks on olemas?
Foto: Pixabay

Toetuse saamise nõudeõigust ei teki ainuüksi asjaolust, et toetuse saamiseks esitatud taotlus vastab toetuse saamise tingimustele. Õigus nõuda toetuse väljamaksmist vastavalt toetuse määramise tingimustele tekib alles taotluse rahuldamise ja toetuse määramise otsusega. Kas taotluse rahuldamata jäämine kujutab siis endast üldse kahju ning kas selline kahju võiks olla ka hüvitatav ja kes seda hüvitama peaks? Vaatame Riigikohtu senise praktika alusel seda veidi lähemalt.

Hiljutises lahendis 3-16-1634 selgitas Riigikohus, et subjektiivse õiguse puudumine ei välista toetuse õigusvastaselt määramise korral kahju hüvitamise nõude esitamist riigivastutuse seaduse Riigivastutuse seadusealusel, kuna isikul on õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme. Seega võib taotlejal, kelle toetuse taotlus on jäänud õigusvastaselt rahuldamata, teatud juhtudel tekkida riigivastutuse seaduse alusel õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise või haldusaktist või toimingust hoidumise nõude läbi õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega ei ole igasugune kahju tekitamine riigivastutuse seaduse kohaselt hüvitatav. Sellise nõude tekkimise tingimusi on Riigikohus hiljutistes lahendites avanud ja selgitanud.

Isiku õiguste rikkumine

Riigikohus on selgitanud, et kahju hüvitamise nõude tekkimiseks ei ole piisav pelgalt seose olemasolu halduse õigusvastase tegevuse ja väidetava kahju vahel, vaid õigusnorm, mille rikkumist ette heidetakse ja mille tulemusel kahju tekkis, peab looma või kaitsema isiku õigusi ehk esinema peab isiku õiguste rikkumine. Seetõttu on oluline kaebuse esitamisel hinnata, kas normi, mille rikkumist ette on heidetud ja mille tõttu kahju on tekkinud, eesmärgiks oli sellise kahju ärahoidmine.

Näiteks on Riigikohus selgitanud, et nt abikõlbulikkuse nõude, mille kohaselt peab toetuse kasutamine olema mõistlik ja vastavuses finantsjuhtimise põhimõtetega, eesmärgiks on Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmine läbi selle, et toetusraha kasutataks säästlikult ja otstarbekalt. Seega ei ole selle sätte eesmärgiks teiste toetusetaotlejate õiguste rikkumine ja isikul ei teki selle nõude rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise saamise õigust.

Samuti puudub isiku subjektiivsete õiguste riive juhul, kui toetuse maksmine on ette nähtud vaid kindlaks perioodiks ning selle möödumisel on keelatud toetuse määramine. Sellisel juhul on õiguslik alus toetuse taotlemiseks ära langenud. Lahendis 3-16-1048 oli taotlejale jäänud määramata alustava noore ettevõtja toetus, mille puhul oli ette nähtud, et seda ei saa pärast 31.12.2015 välja maksta ning seetõttu ei võinud peale tähtaja möödumist sellise toetust enam määrata.

Kohtupraktikas on isiku õiguste rikkumisena käsitletud näiteks olukorda, kui kaebaja vaidlustas tähtaegselt PRIA otsuse, kuid vaidluse lõppemise ajaks ei olnud valdkonnas kehtivate reeglite tõttu enam kaebuse rahuldamisest hoolimata võimalik toetustaotlust rahuldada. Riigikohtu lahendis 3-16-1634 oli selliseks olukorraks „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ kohase vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlemine. Selles meetmes jätkus eelarves raha vaid viie esimese taotluse täies ulatuses rahuldamiseks ning vaidluse lõppemisel ei olnud enam toetuse väljamaksmiseks rahalisi vahendeid. Riigikohus heitis PRIA-le ette, et antud juhul oleks tulnud kaebaja taotlus vähemalt osaliselt rahuldada, kui taotluse suurus ületas meetme rahastamiseks ette nähtud aasta eelarve ning taotleja oli andnud taotluse osaliseks rahuldamiseks nõusoleku. Riigikohus selgitas, et taotluse osalist rahuldamist võimaldavate sätete eesmärgiks on tagada taotlejale võimaluse korral toetuse saamine vähemalt osaliseltki ja seetõttu on vastava normi näol tegemist otseselt isiku huve kaitsva sättega, mille rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist on seetõttu võimalik riigivastutuse seaduse alusel nõuda.

Projekti elluviimine peab olema tõenäoline

Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab olema tõenäoline või puuduma kahtlus, et isikule oleks toetus määratud ja ta oleks projekti nõuetekohaselt ellu viinud. Vastasel juhul tekiks taotlejal kohustus toetus tagastada ning taastuks toetuse maksmisele eelnenud olukord. Sellisel juhul ei saa rääkida isiku olukorra halvenemisest toetuse maksmata jätmise tõttu ehk kahju tekkimisest taotlejale.

Projekti elluviimise tõenäolisuse hindamisel on tegemist hüpoteetilise olukorraga, mida ei ole võimalik täielikult tõendada. Siiski on võimalik tõenäolisust põhistada ja kohtul sellise põhistuse usutavust seeläbi ka hinnata. Vajadusel tuleb ka hüpoteetilise olukorra tõenäosust kirjeldavaid fakte tõendada. Näiteks ei ole põhjust projekti elluviimise tõenäolisuses kahelda, kui projekt on ellu viidud ka ilma toetuseta. Kohtul on võimalik olukorra hüpoteetilisust arvestada hüvitise suuruse määramisel.

Hüvitatava kahju suurus

Riigikohus on selgitanud, et kahju ei ole alati võrdne saamata jäänud toetuse summaga. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse § 8 lg 1, et hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Näiteks tuleb hüvitise summa arvutamisel saamata jäänud toetuse summast maha arvata toetusest ilmajäämise tõttu säästetud kulud.

Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kui puudub alus kahelda, et isikule oleks toetus määratud ja ta oleks projekti nõuetekohaselt ellu viinud, võib isikul olla õigus nõuda lisaks toetuse taotlemisega seotud kulude hüvitamisele ka toetusest ilmajäämise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Saamata jäänud tuluks võib olla näiteks tulu, mille isik oleks teeninud põllumajandustoodete müügist või äriühingu vara suurenemine investeeringu tegemise tulemusel. Ka saamata jäänud tulu ei ole samastatav õigusvastaselt määramata jäetud toetuse summaga ning ka saamata jäänud tulust tuleb muuhulgas maha arvata toetusest ilmajäämise tõttu säästetud kulud.

Nõuete esitamise kord

Nõude esitamisele on seaduses ette nähtud ka tähtaeg. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama või vähemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmustest arvates. Seega tuleb kahjunõue esitada õiguste rikkumisest teadasaamisest kolme aasta jooksul. Taotluse kahju hüvitamiseks võib esitada kahju tekitanud haldusorganile või pöörduda kaebuse halduskohtule.

Seega tasub toetuse saamata jäämisel hinnata, kas sellise otsustuse tegemisel on rikutud mõnda taotleja õigusi kaitsvat normi ning kas sellise rikkumise tagajärjel on taotlejale tekkinud kahju. Kui vastused eeltoodud küsimustele on jaatavad, on taotlejal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

Artiklis mainitud kohtulahendi leiad Riigiteataja lehelt.

Eli Täpp, advokaadibüroo TRINITI advokaat

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960