Millal saab riigilt kahju nõuda, kui toetuse taotlus jääbki ekslikult rahuldamata

Riigikohus on selgitanud, et kahju hüvitamise nõude tekkimiseks ei ole piisav pelgalt seose olemasolu halduse õigusvastase tegevuse ja väidetava kahju vahel, vaid õigusnorm, mille rikkumist ette heidetakse ja mille tulemusel kahju tekkis, peab looma või kaitsema isiku õigusi ehk esinema peab isiku õiguste rikkumine. Seetõttu on oluline kaebuse esitamisel hinnata, kas normi, mille rikkumist ette on heidetud ja mille tõttu kahju on tekkinud, eesmärgiks oli sellise kahju ärahoidmine.

Näiteks on Riigikohus selgitanud, et nt abikõlbulikkuse nõude, mille kohaselt peab toetuse kasutamine olema mõistlik ja vastavuses finantsjuhtimise põhimõtetega, eesmärgiks on Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmine läbi selle, et toetusraha kasutataks säästlikult ja otstarbekalt. Seega ei ole selle sätte eesmärgiks teiste toetusetaotlejate õiguste rikkumine ja isikul ei teki selle nõude rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise saamise õigust.

Samuti puudub isiku subjektiivsete õiguste riive juhul, kui toetuse maksmine on ette nähtud vaid kindlaks perioodiks ning selle möödumisel on keelatud toetuse määramine. Sellisel juhul on õiguslik alus toetuse taotlemiseks ära langenud. Lahendis 3-16-1048 oli taotlejale jäänud määramata alustava noore ettevõtja toetus, mille puhul oli ette nähtud, et seda ei saa pärast 31.12.2015 välja maksta ning seetõttu ei võinud peale tähtaja möödumist sellise toetust enam määrata.

Kohtupraktikas on isiku õiguste rikkumisena käsitletud näiteks olukorda, kui kaebaja vaidlustas tähtaegselt PRIA otsuse, kuid vaidluse lõppemise ajaks ei olnud valdkonnas kehtivate reeglite tõttu enam kaebuse rahuldamisest hoolimata võimalik toetustaotlust rahuldada. Riigikohtu lahendis 3-16-1634 oli selliseks olukorraks „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ kohase vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlemine. Selles meetmes jätkus eelarves raha vaid viie esimese taotluse täies ulatuses rahuldamiseks ning vaidluse lõppemisel ei olnud enam toetuse väljamaksmiseks rahalisi vahendeid. Riigikohus heitis PRIA-le ette, et antud juhul oleks tulnud kaebaja taotlus vähemalt osaliselt rahuldada, kui taotluse suurus ületas meetme rahastamiseks ette nähtud aasta eelarve ning taotleja oli andnud taotluse osaliseks rahuldamiseks nõusoleku. Riigikohus selgitas, et taotluse osalist rahuldamist võimaldavate sätete eesmärgiks on tagada taotlejale võimaluse korral toetuse saamine vähemalt osaliseltki ja seetõttu on vastava normi näol tegemist otseselt isiku huve kaitsva sättega, mille rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist on seetõttu võimalik riigivastutuse seaduse alusel nõuda.

Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab olema tõenäoline või puuduma kahtlus, et isikule oleks toetus määratud ja ta oleks projekti nõuetekohaselt ellu viinud. Vastasel juhul tekiks taotlejal kohustus toetus tagastada ning taastuks toetuse maksmisele eelnenud olukord. Sellisel juhul ei saa rääkida isiku olukorra halvenemisest toetuse maksmata jätmise tõttu ehk kahju tekkimisest taotlejale.

Projekti elluviimise tõenäolisuse hindamisel on tegemist hüpoteetilise olukorraga, mida ei ole võimalik täielikult tõendada. Siiski on võimalik tõenäolisust põhistada ja kohtul sellise põhistuse usutavust seeläbi ka hinnata. Vajadusel tuleb ka hüpoteetilise olukorra tõenäosust kirjeldavaid fakte tõendada. Näiteks ei ole põhjust projekti elluviimise tõenäolisuses kahelda, kui projekt on ellu viidud ka ilma toetuseta. Kohtul on võimalik olukorra hüpoteetilisust arvestada hüvitise suuruse määramisel.