Alanud on igasuvine heinategu. Samal ajal on paljudel rohumaadega seotud loomadel poegade kasvamise aeg. „Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt lahku. Selline tegutsemisviis annab lindudele-loomadele võimaluse masinate eest taanduda ning säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Eesti mitmekesistel maastikel vahelduvad looduslikud metsad ja sood põllumajandus- ning talumaastikega. Niidetavatel aladel pesitsevad paljud üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad.
„Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad liigirikkad poollooduslikud kooslused, näiteks niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisele saab kaasa aidata iga tähelepanelik ja hoolas põllumees,“ sõnas Talvi.
Keskkonnaamet väärtustab Eesti traditsioonilisi maastikke ning peab oluliseks head koostööd põllumajandustootjatega.
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele