Riigikogu maaelukomisjoni liikme, sotsiaaldemokraat Ivari Padari sõnul tekitasid hallitavad maasikad, risk et lehmad jäävad lüpsmata ja opositsiooni manitsused lõpuks olukorra kus valitsus on nõus põllumajanduses töötavate võõrtööliste probleemi arukalt arutama.

- Maaeluministeerium
- Foto: Ivari Padar
„Seni kehtiv piirang, et võõrtöölised tuleb välja saata 31. juulil oli ilmselgelt väga läbi kaalutlemata poliitiline kapriis,“ sõnas Padar.
„On selge et tööjõu vajadus põllumajanduses, sellega kaasnevad terviseriskid on jätkuvalt lahendusi vajav teema. Tänane valitsuse väga hilinenud otsus annab leevenduse, kuid mitte veel lõplikke lahendusi,“ ütles Padar.
Meie olulise bioressursi ehk põllumajandusmaa otstarbekas kasutamine on meie rahva toitmise peamine küsimus. Heinaniitmise ja -purustamisega tegelemine ei anna meie inimeste sahvritesse midagi juurde. „Suur kogus Eesti piima toodetakse täna just võõrtööjõu abil. Piima toodame lisaks siseturu vajadusele samas mahus ka ekspordiks. Siin ei saa olla lahenduseks väärtusliku karja vähendamine tööliste puudumise tõttu,“ rõhutas Padar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul lahendab koalitsioonierakondade kokkulepe ajutise välistööjõu probleemi ning toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Valitsus otsustas täna, et võõrtöölisi ja välistudengeid lubatakse teatud tingimustel riiki tulla.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.