Autor: Urmas Jaagant • 9. juuli 2020

Võõrtööjõu vorstijagamine: milles koalitsioon õigupoolest kokku leppis?

Kiiresti sündinud võõrtööjõu kokkuleppe kirjutasid enda võiduks kõik kolm koalitsioonierakonda.
Autor: LIIS TREIMANN

Kuna valitsuse esmaspäevase kiirotsuse võõrtööjõu riiki lubamise ja sellega kaasnenud kokkulepete osas on sõnumid olnud nii segased, teeb Äripäev ülevaate, kus on päriselt kokkulepped ja kus kõlavad poliitsõnumid.

Valitsuskoalitsioon jõudis esmaspäeval kiirkorras kokkuleppele, mis vähemalt esmapilgul justkui lahendab kuude kaupa üleval olnud võõrtööjõu probleemi põllumajanduses ja aiapidajate seas. Mida päev edasi, seda segasemaks on aga läinud, milles üldse kokku lepiti ja mis mahus.

Tugeva tõuke mingilegi kokkuleppele jõudmiseks andis asjaolu, et opositsioon oli kutsunud kokku riigikogu erakorralise istungi, et arutada ettepanekut lubada võõrtööjõul riigis olla aasta lõpuni, mitte aga 31. juulini nagu valitsus kevadel oli otsustanud.

Kuna põllumeeste ja aiapidajate surve poliitikutele oli läinud väga suureks ning probleem oli ka päriselt tõsine, olid võimuliidu erakonnad olukorras, kus osa Keskerakonna ja Isamaa saadikuid olid valmis toetama ka opositsiooni pakkumist, et saada põllumeestele kas või ajutine lahendus. Kas see ähvardus oli tõsine või mõeldud valitsuse survestamiseks, igal juhul andis see tulemust.

Kõlavate hüüatuste ja sirgjooneliste sõnumitega teatati esmaspäeva hommikul, et ongi kokkuleppele jõutud. Tagantjärele selgub küll, et osapooled esitlevad seda kokkulepet täiesti erinevalt.

Mida esmaspäeval öeldi?

EKRE esimees Martin Helme ütles, et mingit järeleandmist EKRE pole võõrtööjõu osas teinud. Kokku lepiti hoopis võõrtööjõu kasutamise tingimuste olulises karmistamises, olgugi, et piirid uuesti avatakse. Samuti lepiti tema sõnul kokku, et välistudengite Eestisse tuleku ja siin viibimise kord muutub palju karmimaks – pereliikmeid kaasa võtta ei saa, kooli lõpu järel tuleb riigist lahkuda ning töötamisel tuleb neile maksta Eesti keskmist palka.

Isamaa juhid eesotsas esimehe Helir-Valdor Seederi ja välisminister Urmas Reinsaluga esitlesid kokkulepet kui nende endi tehtud ettepanekut, mis lahendab põllumeeste võõrtööjõu probleemi ja sellega on segadus lahendatud. Välistudengitest ei olnud üldse juttu.

Keskerakonna juht Jüri Ratas ning endine maaeluminister Tarmo Tamm saatsid võidukaid pressiteateid, viimane esitles kokkulepet kui sammu, millega erakond peaminister Ratase juhtimisel näitab, et on endiselt näoga põllumeeste poole. Ratas tõdes ka, et tulevad muudatused välistudengitele – pereliikmeid kaasa võtta ei saa ning kooli lõppemise järel üliõpilasena riiki jääda ei saa. Mis palka välistudengitele võib maksta, hakatakse analüüsima.

Mis siis tegelikult kokku lepiti?

Tegelikult laiutab nende kõlavate hüüatuste taga palju valgeid laike, kus pole kokkuleppeid - ei formaalseid ega ka sisulisi.

Esiteks, formaalselt pole kokkuleppeid juba seetõttu, et kabinetinõupidamisel kokkulepitu peab jõudma ka valitsuse istungile, kus see ametlikult vastu võetakse. Kuna lubatud muudatused vajavad seaduste muutmist, peab parlament need ka vastu võtma, mida saab tegema hakata alles sügisel. Niisiis võib öelda, et ametlikult kokkuleppeid veel üldse ei ole, on vaid sõnad ja lubadused.

Teiseks, sisuliselt lepiti siiski kokku, et võõrtööjõudu lubatakse uuesti Eestisse, samas saavad nad siin olla senise üheksa kuu asemel kuus kuud ning sama aasta sees uuesti tulla ei saa. See aga ei juhtu kohe, selleks on vaja muuta seadust, mida saab tegema asuda alles sügisel.

Minister Helme sõnul lepiti kokku ka välismaalaste seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine. Mida ja kuidas seal muudetakse, pole veel üldse selge, olgugi et Helme sõnul on asjad otsustatud.

Tegelikult on üleval küsimused, kas võrdse kohtlemise printsiip üldse lubab keelata välistudengil pere Eestisse kaasa võtta, samuti on küsimus, kas saab välistudengile kehtestada mingi muu miinimumpalga kui seda on Eesti oma kodanikele. Samamoodi pole selge, et kui tudengipõli lõpeb ja välismaalane leiab töö, kas ta saab elamisloa vormistada ümber ja ikkagi siia jääda. Ka seda pole otsustatud.

Mida on hiljem öeldud?

Haridusminister Mailis Reps Keskerakonnast ongi öelnud, et välistudengeid puudutav on osaliselt ikkagi lahtine ja seal kokkuleppeid ei ole, eelnõu tuleb 16. juuliks. Siseministeeriumi idee piirata välistudengite töötunde 16 tunnile nädalas Repsi hinnangul mõistlik ei ole. Samuti peaks saama kooli lõpetamise järel tööle jääda.

Isamaa liige Sven Sester ütles kolmapäeval, kaks päeva pärast seda, kui Isamaa teatas, et nende ettepanek leidis toetust, et mõnes punktis suudeti kokku leppida, aga mitte kõiges. Sesteri sõnul on lahtine, kui mitu tundi peaks olema välistudengitel õigus töötada ning Eesti keskmise palga maksmise nõue neile tekitab skepsist. Samuti nõudmine, et nad kooli lõpetamise järel riigist lahkuksid.

Kes mida võitis?

Niisiis on selged kaks asjaolu.

Esiteks: EKRE andis järele ja nõustus sellega, et võõrtööjõudu lubatakse taas riiki. Selle tagasisammu olid EKRE juhid vaid mõned päevad varem partei kongressil välistanud. Tõsi, ühel hetkel tingimused võõrtööjõule karmistuvad, aga need, kes nüüd suvel tulevad, saavad endiselt jääda riiki üheksaks kuuks.

Teiseks: Isamaa ja Keskerakond nõustusid tõstma lauale välismaalaste seaduse muutmise. Seda eelnõu on siseminister Mart Helme proovinud valitsuse ette saada sisuliselt esimesest tööpäevast alates. Aga eelnõu on muudkui tiirelnud mööda kooskõlastusi, ega pole jõudnud kabinetinõupidamisele. Mäletatavasti jättis eelnõule kooskõlastuse andmata ka EKRE enda minister, eelmine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu. Nüüd tuleb see arutlusele juba nädala pärast ning kindlasti muudetakse seal üht-teist. Küsimus on, mida ja mis ulatuses.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150