Võõrtööjõu vorstijagamine: milles koalitsioon õigupoolest kokku leppis?

Valitsuskoalitsioon jõudis esmaspäeval kiirkorras kokkuleppele, mis vähemalt esmapilgul justkui lahendab kuude kaupa üleval olnud võõrtööjõu probleemi põllumajanduses ja aiapidajate seas. Mida päev edasi, seda segasemaks on aga läinud, milles üldse kokku lepiti ja mis mahus.

Tugeva tõuke mingilegi kokkuleppele jõudmiseks andis asjaolu, et opositsioon oli kutsunud kokku riigikogu erakorralise istungi, et arutada ettepanekut lubada võõrtööjõul riigis olla aasta lõpuni, mitte aga 31. juulini nagu valitsus kevadel oli otsustanud.

Kuna põllumeeste ja aiapidajate surve poliitikutele oli läinud väga suureks ning probleem oli ka päriselt tõsine, olid võimuliidu erakonnad olukorras, kus osa Keskerakonna ja Isamaa saadikuid olid valmis toetama ka opositsiooni pakkumist, et saada põllumeestele kas või ajutine lahendus. Kas see ähvardus oli tõsine või mõeldud valitsuse survestamiseks, igal juhul andis see tulemust.

Tegelikult on üleval küsimused, kas võrdse kohtlemise printsiip üldse lubab keelata välistudengil pere Eestisse kaasa võtta, samuti on küsimus, kas saab välistudengile kehtestada mingi muu miinimumpalga kui seda on Eesti oma kodanikele. Samamoodi pole selge, et kui tudengipõli lõpeb ja välismaalane leiab töö, kas ta saab elamisloa vormistada ümber ja ikkagi siia jääda. Ka seda pole otsustatud.

Haridusminister Mailis Reps Keskerakonnast ongi öelnud, et välistudengeid puudutav on osaliselt ikkagi lahtine ja seal kokkuleppeid ei ole, eelnõu tuleb 16. juuliks. Siseministeeriumi idee piirata välistudengite töötunde 16 tunnile nädalas Repsi hinnangul mõistlik ei ole. Samuti peaks saama kooli lõpetamise järel tööle jääda.

Isamaa liige Sven Sester ütles kolmapäeval, kaks päeva pärast seda, kui Isamaa teatas, et nende ettepanek leidis toetust, et mõnes punktis suudeti kokku leppida, aga mitte kõiges. Sesteri sõnul on lahtine, kui mitu tundi peaks olema välistudengitel õigus töötada ning Eesti keskmise palga maksmise nõue neile tekitab skepsist. Samuti nõudmine, et nad kooli lõpetamise järel riigist lahkuksid.

Niisiis on selged kaks asjaolu.

Esiteks: EKRE andis järele ja nõustus sellega, et võõrtööjõudu lubatakse taas riiki. Selle tagasisammu olid EKRE juhid vaid mõned päevad varem partei kongressil välistanud. Tõsi, ühel hetkel tingimused võõrtööjõule karmistuvad, aga need, kes nüüd suvel tulevad, saavad endiselt jääda riiki üheksaks kuuks.

Teiseks: Isamaa ja Keskerakond nõustusid tõstma lauale välismaalaste seaduse muutmise. Seda eelnõu on siseminister Mart Helme proovinud valitsuse ette saada sisuliselt esimesest tööpäevast alates. Aga eelnõu on muudkui tiirelnud mööda kooskõlastusi, ega pole jõudnud kabinetinõupidamisele. Mäletatavasti jättis eelnõule kooskõlastuse andmata ka EKRE enda minister, eelmine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu. Nüüd tuleb see arutlusele juba nädala pärast ning kindlasti muudetakse seal üht-teist. Küsimus on, mida ja mis ulatuses.