Autor: Põllumajandus.ee • 14. august 2020

Droonid ja tehisintellekt võimaldavad kärpida mürkainete kasutamist põllumajanduses

Kliimamuutus on põletav teema terves maailmas, kuid eriti teravalt on see päevakorda tõusnud Euroopas, mis on end otsustavalt seadnud uue ja jätkusuutlikuma majandamise eestvedajaks. Rohepöörde taustal otsivad kõik riigid võimalusi, kuidas muuta oma majandus jätkusuutlikumaks majanduskasvu ohverdamata. Oluline roll on ka põllumajandusel, mis peab muutuma keskkonnasäästlikumaks ja ressursitõhusamaks ning siinkohal võivad abiks tulla kaasaegsed tehnoloogiad - sealhulgas ka droonid ja tehisintellekt.

Droon.
Autor: Pixabay

Euroopa rohepöörde puhul saab tõenäoliselt määravaks selle kõikehõlmavus, sest uue ja jätkusuutliku kasvu strateegia saab õnnestuda vaid juhul, kui ükski tootmisharu ega ärivaldkond sellest kõrvale ei jää. Seetõttu hõlmabki rohepööre endast pea kõiki majandussektoreid transpordist infotehnoloogiani, kuid üks peamisi fookusvaldkondi on põllumajandus. Selleks on komisjon koostanud koguni eraldi „Farm to Fork“ ehk „Talust Toidulauale“ strateegia, mille eesmärk on muuta toiduainete tarneahel õiglaseks, tervislikuks ning loomulikult ka keskkonnasõbralikumaks samas tõstes Euroopa põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Põllumajandust peetakse sageli üheks konservatiivseimaks majandussektoriks, kus ollakse äärmiselt skeptiliselt igasuguste uuenduste osas. Samas tehnoloogiaettevõtte Huawei Baltikumi juhi Ricky Cheni sõnul säärane eelarvamus paika ei pea ning täna on põllumajandussektor igati avatud uuendustele.

„Vana tarkus ütleb, et parima saagi korjab see põllumees, kes oma põldu kõige paremini tunneb. Tänapäeval on aga haritava põllumaa pind kordades suurem, mistõttu kannatab põlluharija võimekus oma toodangut piisavalt kontrollida. Siinkohal tulebki appi tehnoloogia, mis võimaldab paremat seiret põldude üle,“ selgitab Chen. Näiteks on Cheni sõnul võimalik rakendada spetsiaalsete anduritega droone, mis suudavad tuvastada põldudel madala niiskustaseme või kahjurid. Seeläbi saab põllumees omakorda optimeerida nii vee kui pestitsiidide kasutamist, mis vähendab ühtaegu nii tootmiskulusid kui ka põllumajandamise ökoloogilist jalajälge.

„Tehisintellekti rakendamine mitte ainult ei võimalda väetisi ja pestitsiide tõhusamalt kasutada, vaid piiraks ka nende ainete kuhjumist pinnasesse ning põhjavee reostust. Samas tõstaks see ka toidu kvaliteeti meie söögilaual, sest kahjulike ainete kontsentratsioon tera- või köögiviljades oleks hoitud võimalikult madalal,“ leiab Chen.

Sealjuures on Huawei juht veendunud, et tehisintellekti, droonide ja muude nutilahenduste kasutamisest ei võida ainult suurtootjad, vaid ka väiksemad kohalikud farmid. „Nagu näitas ka COVID-19 pandeemia, siis kriisiolukorras eelistavad inimesed pigem kohalikke tootjaid, kuid see ei pea jääma ajutiseks nähtuseks. Tehnoloogia on üha kättesaadavam, mistõttu saavad ka väiketootjad tõsta nutikate lahenduste abil oma kuluefektiivsust ja tootmisvõimekust,“ leiab Chen.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150