Parima rukkikülvaja tiitel läks Tartumaa põllumehele

Kobilu külas Tartumaal tera- ja kaunvilja kasvatav Ahti Aruksaar on põllumajandusega tegelenud juba üle kahekümne aasta. Ta õppinud Maaülikoolis agronoomiat.

„Juba lapsena tahtsin ma saada põllumeheks ja see soov on mind siiani saatnud. Nii oli loomulik, et asusin õppima Maaülikooli agronoomiat, lõpetasin 1996. aastal. Magistrikraadi kaitsmist alustasin ka, aga elul olid muu plaanid ja see kraad jäi tookord saamata,“ rääkis Aruksaar. Ta tõi välja kui oluline oli tema jaoks kooli ajal praktikal käimine, sest see andis talle julguse alustada oma ettevõttega. „Kahel aastal sain käia Soomes praktikal, seal sain ma selgeks kuidas tehakse tööd, mismoodi organiseeritakse tööd ja kuidas käib intensiivne põllumajandustootmine. Nende teadmistega hakkasin oma ettevõtet arendama.“

Alustati 60 hektariga, siis kui jõuti 500 hektari harimiseni, siis tunti, et nüüd on küll lagi käes. Aga nüüdseks harib Aruksaare ettevõte Viljameister OÜ juba üle 1036 hektari põllumaid. Rukkikasvatust alustas ta liinsortidega, mis aga ei olnud saagikad, nad kippusid ka lamanduma ja nii tekkis rukkikasvatusse paus, kuniks turule tulid hübriidsordid. „Hübriidsordi saak oli märkimisväärselt suurem, seal kus lõppes liinsordi saagikus, sealt alles algasid hübriidide saagid. Ka külvinorm hübriididl on palju väiksem, meie külvame keskmiselt 60 kg/ha. Üks hea omadus on rukki puhul veel see, et rukis kasvab hästi ka vähemviljakatel muldadel,“ tõi Aruksaar välja rukkikasvatuse plussid.

Kuigi rukki kasvatamine tundub lihtne, on viimastel aastatel kasvanud järjest enam probleem tungalterade esinemisega. Sel teemal arutleti ka ühisel koosviibimisel. Teema võttis üles Rukkikuninga tiitlit kandev Hans Kruusamägi.

Tänavu oli Simuna Ivaxi põldudel maas rukist 220 hektarit. Ühe murekohana tõi Rukkikuningas välja järjest enam Eesti põldudel leviva tungaltera. Tema põldudel sel aastal see probleemiks ei olnud, aga eelmisel hooajal küll. „Eelmise aasta saakide üle ei saa kurta. Probleem oli aga tol aastal tungalteraga. Ja see küündis isegi kuni ühe protsendini. Tänavu ei tulnud aga seda saaki, mis eelmisel aastal, ehk saagid minu firmas jäid väiksemaks kui lootsin, aga tungalteraga ka probleemi ei olnud. Kas siin on mingi seos sortidega, või mis seda mõjutab - see on probleem, millele tahan pihta saada. Kindel on see, et puhtimisest on abi, aga millised sordid edaspidi maha külvata, on lahtine," rääkis Kruusamägi.

Parima rukkikülvaja põllul oli tungaltera samuti probleemiks. Tema arvamus oli, et see teema vajab arutelu, sest taimekaitse osas on mitmeid muutusi tulemas ja keskkonnanõuded karmistuvad, mis ei lase näiteks põlluääri niita, sest seal on vaja säilitada elupaik putukatele. Samas aitaks niitmine just kaasa tungaltera tõrjumisel.

Milles seisneb tungaltera kahjulikkus? Tegemist on seenhaigusega, mis kahjustab küll enamikke kõrreliste liike, kuid sagedaseim on rukkil. Teriste asemel arenevad tumepruuni või lilla värvusega, pikliku kujuga tungalterad. Tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seeneniitide põimikud ehk sklerootsiume. Viljakoristuse ajal pudenevad tungalterad kergesti maha ning elavad seal üle talve. Nii varisenud kui külviga mulda sattunud tungalterad idanevad kevadel, moodustades tihti kuni 10 või rohkem viljakeha. Sealt vabanenud kotteosed lendavad tuulega õitele ja nakatavad neid, moodustades õie sigimikus niidistiku. Üksainuke tungaltera võib nakatada sadu rukkiõisi. Seen levib nii seemnematerjaliga, varisenud sklerootsiumitega, mis säilivad mullas kui ka metsikutelt kõrrelistelt. Tungaltera on mürgine nii loomadele kui inimestele. Kui teriste hulgas on 0,4% tungalteri, ei tohi seda vilja toiduks ega söödaks tarvitada.