Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. september 2020

Kobilu külas Tartumaal tera- ja kaunvilja kasvatav Ahti Aruksaar on põllumajandusega tegelenud juba üle kahekümne aasta. Ta õppinud Maaülikoolis agronoomiat.

„Juba lapsena tahtsin ma saada põllumeheks ja see soov on mind siiani saatnud. Nii oli loomulik, et asusin õppima Maaülikooli agronoomiat, lõpetasin 1996. aastal. Magistrikraadi kaitsmist alustasin ka, aga elul olid muu plaanid ja see kraad jäi tookord saamata,“ rääkis Aruksaar. Ta tõi välja kui oluline oli tema jaoks kooli ajal praktikal käimine, sest see andis talle julguse alustada oma ettevõttega. „Kahel aastal sain käia Soomes praktikal, seal sain ma selgeks kuidas tehakse tööd, mismoodi organiseeritakse tööd ja kuidas käib intensiivne põllumajandustootmine. Nende teadmistega hakkasin oma ettevõtet arendama.“

Alustati 60 hektariga, siis kui jõuti 500 hektari harimiseni, siis tunti, et nüüd on küll lagi käes. Aga nüüdseks harib Aruksaare ettevõte Viljameister OÜ juba üle 1036 hektari põllumaid. Rukkikasvatust alustas ta liinsortidega, mis aga ei olnud saagikad, nad kippusid ka lamanduma ja nii tekkis rukkikasvatusse paus, kuniks turule tulid hübriidsordid. „Hübriidsordi saak oli märkimisväärselt suurem, seal kus lõppes liinsordi saagikus, sealt alles algasid hübriidide saagid. Ka külvinorm hübriididl on palju väiksem, meie külvame keskmiselt 60 kg/ha. Üks hea omadus on rukki puhul veel see, et rukis kasvab hästi ka vähemviljakatel muldadel,“ tõi Aruksaar välja rukkikasvatuse plussid.

Maaharimise juures eelistab Aruksaar minimeeritud mullaharimist. „Põllumehe jaoks on muld kõige tähtsam. Minu mõte on kaitsta mulda ja selle elustikku n-ö võimalikult vähe kiusta. Mul on ader küll olemas, aga seda kasutan ma koduse kartulipõllu harimisel,“ sõnas ta. Masinapargi osas eelistab ettevõtja John Deere masinaid.

Tunnustatud rukkikasvataja. Rukkikasvatus pole mehele midagi uut, seda kultuuri oskab ta edukalt viljeleda. Nii on Ahti Aruksaare nimel ka Viljelusvõistluse rukki rekordsaak aastast 2017. Toona saadi saagiks 10,8 tonni hektarilt. Eelmisel aastal sai Aruksaar aga rukkiga veelgi parema saagi – 11,2 tonni hektarilt, saagikuselt saavutas ta 2 koha, kvaliteedilt 4,5 koha ja tulukuselt 3 koha. Hea tulemus saadi sordiga KWS Livado. See tulemus tõi tunnustuse - Parim rukkikasvataja 2019.

Tänavu oli Viljameister OÜ põldudel kasvamas 180 hektarit rukist, sordiks eelmisel aastal end õigustanud KWS Livado ning rukki keskmiseks saagiks saadi 8,2 tonni hektarilt. Sel sügisel plaanib ettevõtja külvata aga veidi vähem, jäädes pinnalt 150 hektari kanti.

Kena traditsioon. Tauno Kangro kavandatud Külvaja kuju seisab Väätsal kunagise 9. Mai kolhoosi keskuses, mida aastatel 1954 kuni 2006 juhtis Endel Lieberg, kes oli üks edumeelsemaid põllumajandusjuhte ja ka Eesti Rukki Seltsi nõukogu liige. Sestap on igati loogiline, et just Väätsal kuulutatakse traditsiooniliselt välja aasta parim rukkikasvataja, kes kas teos või sõnas rukkikasvatust propageerib. Tiitliomanik saab premeeritud samuti Tauno Kangro kuju minikoopiaga, mis kannab Rukkikülvaja nime.

Samuti on traditsiooniks saanud see, et Liebergide koduparki istutab tiitlisaaja oma puu. Praeguseks on istutatud juba 8 puud, mille juures kenasti infotahvel - kelle puu see on ja mis puuliigiga tegu. Selle aasta tiitlivõitja istutas sinna Euroopa lehise. „Tulen seda puud kindlasti koos perega vaatama,“ lubas Aruksaar.

Eesti Rukki Selts on parima rukkikasvataja tiitlit jaganud juba üheksal korral. Rukkikülvaja kujuga on autasustatud:

2012 - Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax

2013 - Jaanus Marrandi, OÜ Estonia

2014 - Madis Avi, Kaarli TÜ

2015 - Jaan Kiisk, JK otsa Talu OÜ

2016 - Ants-Endel Sõrra, Kämara Mahe OÜ

2017 - Margus Ameerikas, Baltic Agro AS

2018 - Tanel Tõrvand, Vitsjärve Põldur OÜ

2019 - Aare Leidik, Luunja Mõis OÜ

2020 - Ahti Aruksaar, Viljameister OÜ

Rukkiseltsi tänumedali pälvisid 2020. aastal Ester Šank, Arvo Sirendi, Venda Vihmann, Ellen Pärn ja Raul Rosenberg.

Rukkikasvatus näitab tõusu. Žuriis olnud Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas kommenteeris, et rukkikasvatus on taas tõusul. „Sel hooajal peaks meie põldudelt tulema 90 000-100 000 tonni rukist. Jätkub seega nii söögiks kui ekspordiks. Üldiselt saab öelda, et tänavune hooaeg oli teraviljakasvatuseks hea ja saagid on üle keskmise, seda nii teravilja kui rapsi puhul. Ka piirkonniti on seis ühtlane, head saagid on nii saartel kui mandril. Nii on loota, et kogu viljasaak võib tulla rekordiline – 2 miljonit tonni,“ sõnas Ameerikas.

40 pilti

Parima rukkikülvaja tunnustamine Väätsal.

Foto: Meelika Sander-Sõrmus

ÜKS PROBLEEM

Rukkikuningas: miks küll rukkis esineb tungaltera?

Kuigi rukki kasvatamine tundub lihtne, on viimastel aastatel kasvanud järjest enam probleem tungalterade esinemisega. Sel teemal arutleti ka ühisel koosviibimisel. Teema võttis üles Rukkikuninga tiitlit kandev Hans Kruusamägi.

Tänavu oli Simuna Ivaxi põldudel maas rukist 220 hektarit. Ühe murekohana tõi Rukkikuningas välja järjest enam Eesti põldudel leviva tungaltera. Tema põldudel sel aastal see probleemiks ei olnud, aga eelmisel hooajal küll. „Eelmise aasta saakide üle ei saa kurta. Probleem oli aga tol aastal tungalteraga. Ja see küündis isegi kuni ühe protsendini. Tänavu ei tulnud aga seda saaki, mis eelmisel aastal, ehk saagid minu firmas jäid väiksemaks kui lootsin, aga tungalteraga ka probleemi ei olnud. Kas siin on mingi seos sortidega, või mis seda mõjutab - see on probleem, millele tahan pihta saada. Kindel on see, et puhtimisest on abi, aga millised sordid edaspidi maha külvata, on lahtine," rääkis Kruusamägi.

Parima rukkikülvaja põllul oli tungaltera samuti probleemiks. Tema arvamus oli, et see teema vajab arutelu, sest taimekaitse osas on mitmeid muutusi tulemas ja keskkonnanõuded karmistuvad, mis ei lase näiteks põlluääri niita, sest seal on vaja säilitada elupaik putukatele. Samas aitaks niitmine just kaasa tungaltera tõrjumisel.

Milles seisneb tungaltera kahjulikkus? Tegemist on seenhaigusega, mis kahjustab küll enamikke kõrreliste liike, kuid sagedaseim on rukkil. Teriste asemel arenevad tumepruuni või lilla värvusega, pikliku kujuga tungalterad. Tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seeneniitide põimikud ehk sklerootsiume. Viljakoristuse ajal pudenevad tungalterad kergesti maha ning elavad seal üle talve. Nii varisenud kui külviga mulda sattunud tungalterad idanevad kevadel, moodustades tihti kuni 10 või rohkem viljakeha. Sealt vabanenud kotteosed lendavad tuulega õitele ja nakatavad neid, moodustades õie sigimikus niidistiku. Üksainuke tungaltera võib nakatada sadu rukkiõisi. Seen levib nii seemnematerjaliga, varisenud sklerootsiumitega, mis säilivad mullas kui ka metsikutelt kõrrelistelt. Tungaltera on mürgine nii loomadele kui inimestele. Kui teriste hulgas on 0,4% tungalteri, ei tohi seda vilja toiduks ega söödaks tarvitada.