Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlaste uuring: õitsevate taimedega põlluribast võib taimekasvatajal olla palju abi
Hiljuti mainekas teadusajakirjas Ecology Letters avaldatud artiklis artikli "The effectiveness of flower strips and hedgerows on pest control, pollination services and crop yield: a quantitative synthesis" jõuavad eri maade teadlased järeldusele, et õitsevad taimeribad ja puiskoridorid põldude kõrval pakuvad lisaks silmailule ka selliseid põllumajandusele olulisi ökosüsteemi teenuseid nagu kahjuritõrje ja tolmeldamine.
Põllumajandussaaduste üha kasvava nõudluse tõttu kasutavad tootjaid loodusressursse järjest intensiivsemalt ja seetõttu vähenevad kriitiliselt nii elurikkus kui vaesuvad maastikud. Põllumajandusmaastiku olulised elemendid nagu põllusaared, rohtsed ribad põldude servas, puiskoridorid jt võetakse kasutusele tootmismaana. Ühes sellega kaovad kasulikele organismidele olulised elu-, toidu-, varje- ja talvitumispaigad.
Mure elurikkuse vähenemise ja sellega seotud looduse poolt pakutavate hüvede (ökosüsteemi teenuste) kahjustamise üle on ühendanud seaduseandjad ja teadlased, et rakendada põllumajanduse negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid ning edendada jätkusuutlikku ja keskkonnasõbralikku põllumajandust. Selle eesmärgi saavutamiseks on intensiivse põllumajandusega piirkondades üheks võtteks õitsevate taimedega rohumaaribade, hekkide jms rajamine põlluservadesse. Väga paljudes riikides toetatakse selliste maastikuelementide rajamist ka erinevate meetmete abil. Seega on teadlaste tähelepanu pälvinud põldudega piirnevad õitsevate taimedega ribad ja puiskoridorid (hekid), sest nende mõju põllukultuuride tervisele ja saagikusele pole veel kuigi palju uuritud.
Antud uuringus kasutati 35 uurimistöö andmeid kokku 529 uurimisalalt Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Uus-Meremaal, et kvantitatiivselt hinnata kahe kõige tavalisemalt kasutatud ökoloogilise intensiivistamise meetme (õitsevate taimede ribad ja puiskoridorid) mõju loodusliku kahjuritõrje ja tolmeldamise teenusele ja saagi suurusele.
Selgus, et õitsevate taimedega rohumaaribade rajamine põlluservadesse suurendas kahjuritõrje teenust põllul keskmiselt 16% võrreldes põldudega, millel mitmekesised servaalad puudusid. Keskmiselt suurenes looduslik kahjuritõrje ka hekiga piirnevatel põldudel kuid see mõju oli muutlikum ja kokkuvõttes ei olnud statistiliselt usaldusväärne. Kahjuritõrje teenus vähenes põllu servast kaugenedes eksponentsiaalselt.
Tolmeldamisteenus oli väga muutuv erinevatel uurimisaladel ja statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Samas leiti, et tolmeldamisteenus suurenes õitsevate taimeribade naabruses ja vähenes taimeribast kaugenedes eksponentsiaalselt. Sellist erinevust ei leitud kontrollpõldudel, kus taimeribad puudusid. Lisaks leiti, et tolmeldamisteenus suurenes kui taimede liigiline mitmekesisus ribal oli suurem (52% prognoositud suurenemist kui ribal oleks 25 taimeliiki). Koos maastiku lihtsustumisega vähenes lineaarselt ka tolmeldamisteenus.
Kokkuvõttes demonstreeris antud kvantitatiivne süntees õitsevate taimeribade positiivset mõju kahjuritõrje teenusele, kuid seda ei saanud otseselt seostada kõrgemate saakidega. Kahjuritõrje teenus suurenes keskmiselt 16% üle kogu andmete ja see tulemus on väga oluline näitaja, sest see annab empiirilise tõestuse, et õitsevate taimedega rohumaaribad vähendavad kahjurite survet erinevatel kultuuridel, erinevates maastikulistes kontekstides ja erinevates geograafilistes regioonides. Õitsevate taimeribade soodne mõju tolmeldamisele suurenes koos taimede liigilise mitmekesisuse suurenemisega ja riba vanusega, sest tolmeldajatel kulub aega, et üles ehitada ja taastada kohalikud populatsioonid.
Saagi suurus oleneb väga paljude faktorite koosmõjudest nagu viljelusviis, väetamine, pestitsiidide kasutamine, mullaharimine, ilmastik, mullaviljakus jne. mis tõenäoliselt maskeerivad loodusliku kahjuritõrje ja tolmeldamise kasuliku mõju. Samas on oluline ka rõhutada, et ei rohumaaribad ega ka hekid ei suurendanud kahjurite arvukust põllul, mida põllumajandustootjad sageli kardavad.
Uuringu autorite seas on ka Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann, kelle sõnutsi pakuvad uuringu tulemused olulist informatsiooni rohumaaribade ja puiskoridoride tähtsast rollist põllumajandusmaastikus toetades looduslikku kahjuritõrje ja tolmeldamise teenust. Eve Veromann julgustab rajama, hooldama ja taastama mitmeaastaseid liigirikkaid rohumaa- ja puudega ribasid, mis kindlustavad õierikkuse kogu vegetatsiooniperioodi jooksul mitmeteks aastateks ja on paljutõotav, lihtne ja ökonoomne looduse hüvesid soodustav meede.
Täispikkuses on artikkel kättesaadav SIIT.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele