Riigikogu maaelukomisjoni tänasel istungil jätkati „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu arutelu, et oleks tagatud selle tasakaalustatud koostamine.
Kõige suuremat lisandväärtuse kasvu oodatakse piimasektorist.
  • Kõige suuremat lisandväärtuse kasvu oodatakse piimasektorist.
  • Foto: Pixabay
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandus, kalandus ja toidutootmine on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist ja kujundavad olulisel määral selle ilmet. Arengukava keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele. Põllumajandus, kalandus ja toidutootmine on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist ja kujundavad olulisel määral selle ilmet ja sõnastab aastani 2030 soovitud tulevikuolukorra. „Sellel on otsene mõju maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna hoidmisele,“ ütles Tamm.
„Peame erilist tähelepanu pöörama põllumajandustootmist käesoleval ajal mõjutavatele teguritele. Arengukavas tuleks tähelepanu pöörata ka välistööjõu kasutamisele põllumajandussektoris,“ ütles Tamm. Ta lisas, et see aspekt oleks vaja lisada arengukavas juba tööjõuga seotud kitsaskohtade väljatoomisele, mis on seotud palkade, hooajalisuse ja tööjõu voolavusega.
Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas samuti vajalikuks välistööjõu kasutamisega seotud aspektide sissetoomist arengukavasse. „Valitsuse poliitika välistööjõu suhtes on selgelt muutunud ja on asutud selle piiramise teele. Need olulised mõjud on tänases arengudokumendis kajastamata,“ ütles Kruuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele