Mis peitub hundihirmu taga?

Huntidel on kaasasündinud väga tugev inimhirm – reeglina põgeneb ta inimest tajudes ise. Kui loom sind ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes sulle mingit ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Huntide rünnakud kodu- või kariloomadele on seotud nende kergema kättesaadavusega, mitte metsloomade vähesusega.

Hunt valib võimalusel kergemini kättesaadava saagi, kelleks ilma piisava järelevalveta ehk karjuse, kaitsekoera või korraliku tarata lambad kindlasti on. Seetõttu on oluline loomaomanikel investeerida korralikesse kaitsemeetmetesse. Kariloomade kaitseks rakendatud abinõudeks, nagu näiteks kiskjakindlate karjaaedade rajamiseks, saab toetust küsida Keskkonnaametilt.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi manitseb: „Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad aitavad kiskjakahjusid tõhusalt ennetada. Eestis on juba üle saja lambakasvataja, kes on selliselt kindlustanud oma karjade tõhusa kaitse. Näiteks eelmisel aastal toetasime 17 karjavalvekoera tööle asumist.“

• Eestis peetakse üle 90 000 lamba, hunt murrab neist aastas 0,6–1,1%. Oluliselt suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.

• Mullu laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 364 taotlust 270-lt erinevalt kahjusaajalt.

• Eelmisel aastal murdsid hundid Eestis 830 lammast, kusjuures ligi 30% murdmistest toimus 4 kasvataja juures, kelle ennetusmeetmed olid puudulikud. Lisaks murdsid hundid ametile teadaolevalt ka 21 koera, 20 vasikat, 4 kodukitse ja ühe poni.

• Ligi pooled lambad (kokku üle 400 isendi) murdsid hundid eelmisel aastal Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Teistes maakondades oli hundi murtud lammaste osakaal tagasihoidlik ja jäi maakonniti alla 50 isendi.