Autor: Allan Rajavee • 23. oktoober 2020

Komisjoni esimehe Katri Raiki (SDE) sõnul selgus ülevaatest, et algselt käibelaenudeks mõeldud raha laenati investeerimiseks. „Täna on ebaselge, kuidas kriisiajale vaieldamatult vajalikust kiirest käibelaenust sai investeerimislaen,“ ütles Raik. „Sellise otsuse võttis vastu MESi nõukogu, kuid lisaeelarve kinnitanud riigikogu sellest muudatusest ei teavitatud.“

Komisjoni esimehe sõnul peab riigieelarve muutuma üheselt mõistetavaks. „Seletuskiri, kust praegu kogu tõde selgub, ei ole seadus,“ ütles Raik, viidates riigikogule esitatud eelnõu ja seletuskirja tekstile.

Raiki sõnul selgus avalike andmebaaside võrdlusest ka, et laene anti muuhulgas ettevõtetele, kus polnud töötajaid ega käivet, või olid neil maksuvõlgnevused, mis ei vasta MES kriisimeetmete eesmärgile. „Komisjon soovib saada vastuseid, kas laenutingimused vastasid eesmärgile, kas protsess oli läbipaistev ning kas laenu said need, kes seda vajasid?“ küsis Raik. „Palume Riigikontrollil välja selgitada, kas MESi töös on tegemist eksimuse, pahatahtlikkuse või laus rumalusega.“

Riigikontrolör Janar Holm selgitas komisjonile, et 100 miljonit eurot oli mõeldud käibelaenudeks ettevõtete likviidsusprobleemide lahendamiseks, kuid tegelikkuses väljastati nii uusi käibe- ja investeerimislaene kui ka refinantseeriti olemasolevaid laene.

Komisjon jätkab teema käsitlemist esmaspäeval. Kutsutud on õiguskantsler Ülle Madise, kellega arutatakse laenutaotluste menetluses kerkinud probleeme.