Riigikogus läbis eile esimese lugemise seaduseelnõu, mille tulemusel ei ole pankrotistunud loomapidaja käest äravõetud loomad enam kohalike omavalitsuste pidada, vaid selle võtab enda kanda riik.
- Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Siret Kotka sõnul pääsevad omavalitsused ebameeldivast olukorrast, kus üleöö tuleb kehastuda loomakasvatajaks. Foto: erakogu
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Siret Kotka sõnul pääsevad omavalitsused ebameeldivast olukorrast, kus üleöö tuleb kehastuda loomakasvatajaks. „Ajaloost võib välja tuua mitmeid juhtumeid, kus ettevõtted sattusid raskustesse ning kohalik vallavalitsus pidi seadusest tulenevalt võtma loomakasvatuse enda kanda. Viis aastat tagasi tabas OÜ Rey Seakasvatust pankrot ning 10 000 siga läksid üle Kehtna vallale,“ tõi Kotka ühe näitena välja. „Ühele omavalitsusele on see aga tohutu koorem, seades ohtu vallale vajalikud investeeringud ning mõjutades kogu valla arengut tervikuna.“
„Seaduse jõustumise järel hakkab pankrotistunud loomapidaja käest võetud loomadega tegelema Veterinaar- ja Toiduamet, kelle eelarvesse selle tegevuse jaoks vajalikud vahendid riigi poolt ka ette nähakse. Riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma pidamine üle võeti,“ ütles Kotka.
Eelnõu seletuskirja järgi nähakse seadusemuudatus ette kõikidele loomadele: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ning teiste loomade suhtes.
Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele