Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. november 2020

Ta lisas, et täna on küll heaperemehelikkuse mõiste muutunud, sest peremees paraku ei otsusta tihti enam oma tegevuse üle. “Täna võiks asendada selle ehk SMART-peremehelikult majandamiseks.”

Pilleriin Puskari sõnul on piimasektor täna täiesti uues keskkonnas, kus tuleb leida koostöös Eesti piimandussektori võimalused ja väljakutsed kaasaegse bio- ja ringmajanduse nõuete taustal.

“Meie ülesandeks on püsivalt tagada toidutarneahela kui riigi julgeoleku osa kõrge tase. Toota toiduineid, mis vastavad nii Eesti tarbija mitmekesistele ootustele, kui eksporditurgude nõuetele,” rääkis Puskar. “Täna toodetud piimast Euroopas jõuab vaid 6% joogipiimana tarbija lauale. Seega tarbija muutused on kardinaalselt muutnud aastate lõikes. Joogipiim on üha enam asendunud kaerajoogi või mõne muu alternatiivse asendusega. Samas on tõusmas piimatoodete, eriti juustu tarbimine. Me peame neid trende jälgima kui tarbija tellimust. Toodame seda mida tellitakse!”

Globaalsed väljakutsed – nagu kliimamuutused ja COVID – mõjutavad meid kõiki, ka põllumajandust. “Terve sektori koostöö ja panustamine on oluline. Peame kaasaskäima muutustega ja leidma võimalused, et ümber korraldada ja efektiivistada senised tootmis- ja töötlemisstrateegiad. Püsigem rohelisel platvormil - nii kliimamuutuste vaatenurgast kui ka oma mõtes,” rääkis Puskar.

Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine ütles foorumit avades, et hetkel keskendutakse sektori kvalteedikavade väljatöötamisele, tagamaks Eesti piimanduse keskkonnasäästlikus ja jätkusuutlikus ning konkurentsivõime.

“Väikse riigina oleme me kindlasti paindlikumad ja meil on oluline eelis paljude Euroopa riikide ees - meie maa- ja veeressurss ja ka ajaloolised kogemused,” tõi Pilleriin Puskar välja Eesti eelised ühisel turul.

Sektoripõhised arengukava eesmärgid

"Eesti põllumajandus ja toit 2030"

Piimasektori osas on arengukava visioonina esile toodud, et piimandussektor on jätkusuutlik, tugineb koostööle ja pakub kõrge lisandväärtusega mitmekesiseid ja tarbija maitsele vastavaid piimatooteid nii koduturule kui ekspordiks ning eesmärgiks on püstitatud Eestis piima tarneahelas loodava lisandväärtuse suurendamine 30%.

On rõõmu ja on muret

Oma tervituse Piimafoorumil osalejatele edastas veebivahendusel ka tänavune Aasta Põllumees, Remmelgamaa talu juht Kaja Piirfeldt. Ta tõi välja olulise, miks talle meeldib piimandus ja ka selle, mis on hetkel tema arvates sektoris murekohaks.

"Olen piimanduses olnud 32 aastat ehk juba lapsepõlvest on minu huvi olnud piimandus ja meeldinud loomakasvatus. Nende aastatega, mis ma olen sektoris olnud, on olnud palju ja suuri muutusi. Tore on see, et sektorisse on tulnud juurde uusi noori ettevõtjaid. Mulle teeb rõõmu meie veterinaaria hea tase - meie loomaarstidel on hea tase ja ja nad aitavad alati hea meelega. Meil on tugev tõuaretus, seda tänu Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule. Olen tänulik selle üle, et riik on leidnud võimaluse toetada väiksemaid, saja lehma pidajaid, toetusega. Ka Jõudluskontrollikeskus pakub meile häid lahendusi – nende Vissuke on n-ö vaese mehe karjahaldusprogramm ja ajab väiketootjal asja kenasti ära,” sõnas Piirfeldt.

Muredest rääkides tõi Kaja Piirfeldt välja selle, et piima hind on nii madal ja ebastabiilne, et see ei võimalda investeerida. “Olen pidanud palju koostama rahavoogude ja kasumite prognoose, seda selleks, et saada laene-toetusi ja prognoosidesse on 300 eurot tonni piima maksimumhinnaks planeeritud. Aga see hind ei mängi välja! Hakkama saab, mõni hästi, mõni kehvemini, aga pikas plaanis on nii, et kui me ei suuda tagada piima tonnihinnaks 350 eurot, siis me ei suuda hakkama saada ja sektoril puudub tegelikult võimalus investeerida ja areneda edasi,” rääkis ettevõtja.