Autor: Põllumajandus.ee • 18. november 2020

Ettevõte plaanib järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul müüa 1 miljardi euro väärtuses liha- ja piimatoodete taimseid alternatiive. Kasvu tagab vegantoodete suurenemine selliste tuntud kaubamärkide valikus nagu Hellmann’s, Magnum ja Wall's, aga ka brändi Vegetarian Butcher laienemine turul.

Unilever on seadnud eesmärgiks aastaks 2025 vähendada poole võrra tootmisahelas tekkivate toidujäätmete hulka – see on viis aastat enne varasemalt seatud tähtaega. Samal ajal on ettevõttel eesmärk kahekordistada toitainerikaste toodete hulka, mis sisaldavad tervislikus koguses köögivilju, puuvilju, valke või mikrotoitaineid nagu vitamiinid, tsink, raud ja jood.

„„Future Food“ algatuse käivitamisel on kaks peamist eesmärki: aidata inimestel teha tervislikumaid toiduvalikuid ja vähendada ülemaailmse toiduahela keskkonnamõju. Need on väga olulised eesmärgid, mis mõjutavad otseselt ka Balti riikide tarbijaid, kes edaspidi leiavad poelettidelt veelgi keskkonnasõbralikumalt toodetud ja tervislikumaid versioone oma lemmiktoodetest ja nende alternatiividest,“ sõnas Unileveri tegevjuht Baltikumis Cameron Heath.

Ettevõte, kellele muuhulgas kuuluvad tuntud kaubamärgid nagu Lipton, Ben & Jerry’s ja Knorr, jätkab tegutsemist selles suunas, et vähendada toodetes sisalduvate kalorite, soola ja suhkru hulka. Nii aitab Unileveri optimeeritud toiduvalik tarbijatel vähendada soola tarbimist 2022. aastaks maksimaalselt 5 g-ni päevas, nagu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon. Ühtlasi on seatud eesmärk, et aastaks 2025 sisaldab 95% Unileveri pakendatud jäätistest maksimaalselt 22 g suhkrut ja 250 kilokalorit portsjoni kohta. Sama kehtib ettevõtte lastejäätistele, mille piirmäär alates 2014. aastast on olnud 110 kilokalorit.

Aastal 2021 on kavas Baltikumi turule tuua uus Hellmann’si vegan majonees, milles on ainult 11 kilokalorit. Pidades silmas ülemaailmse toiduahela keskkonnamõjude vähendamist, on Hellmann’si ketšupid valmistatud jätkusuutlikult hangitud tomatitest ja PUKKA tee, mis Balti riikides müügil alates sellest aastast, on samuti valmistatud säästvalt hangitud koostisosadest ning sisaldab orgaanilisi ravimtaimi.

Unileveri toiduainete ja jookide divisjoni president Hanneke Faber: „Ühe maailma suurima toiduettevõttena on meil ülimalt tähtis roll globaalse toidusüsteemi muutmisel, mis hetkel on äärmiselt ebaefektiivne. Miljard inimest kogu maailmas on näljas, kaks miljardit on rasvunud või ülekaalulised. Üks kolmandik kogu toodetud toidust visatakse ära. Loomakasvatus on fossiilkütuste järel teine suurim kasvuhoonegaaside heite tekitaja ning üks peamisi põhjuseid, miks metsad hävivad, vee- ja õhusaaste tekib ning bioloogiline mitmekesisus väheneb. Meie ei otsusta, mida inimesed tahavad ja võivad süüa, kuid meie võimuses on pakkuda tervislikumaid taimseid alternatiive kõigile,“ lisas Faber.

2019. aasta EAT-Lanceti aruanne näitas, et taimse toidu poolest rikkad ja vähem loomset päritolu toidud toovad kasu nii tervisele kui ka keskkonnale.

Unilever on viimastel aastatel laiendanud oma vegan alternatiivide ärisuunda. 2018. aastal omandas ettevõte Vegetarian Butcheri kaubamärgi, mille eesmärk on saada maailma suurimaks taimsel valgul põhinevate toodete pakkujaks. Brändi asutaja on üheksandat põlve talupidaja, hollandlane Jaap Korteweg - tõsine lihasõber, kellest sai pühendunud taimetoitlane. Pärast Vegan Butcheri omandamist on Unilever laiendanud taimse liha kaubamärki enam kui 30 riiki ja valiti eelmisel aastal Burger Kingi taimse Whopperi ja taimepõhiste nagitsate tarnijaks kogu Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas.

Unileveri hiljuti alanud partnerlus mikrovetikate eksperdi Algenuityga tähistab olulist sammu üleminekus jätkusuutlikele toiduvalikutele. Kuigi mikrovetikad on tulvil valke, antioksüdante, vitamiine ja mineraale, pole need oma tugeva rohelise värvi ning mõru maitse ja lõhna tõttu kunagi pärlvinud suurt tarbijate poolehoidu. Selle muutmiseks on Algenuity välja töötanud tehnoloogia, mis välistab ebameeldiva maitse, kahjustamata mikrovetikates sisalduvaid väärtuslikke toitaineid. See muudab mikrovetikad oluliseks tooraineks selliste Unileveri kaubamärkide jaoks nagu Hellmann’s, Knorr ja Vegetarian Butcher.

Kõik eelnevalt nimetatud eesmärgid toetavad ka Unileveri ülemaailmset eesmärki investeerida aastaks 2023 miljard eurot uude kliima- ja loodusfond ning ja saavutada 2039. aastaks kõikide enda toodete tootmisel null-heitkogused. Samuti on ettevõte pühendunud sellele, et aastaks 2025 on 100% tema plastpakenditest korduvkasutatavad, ümbertöödeldavad või kompostitavad.

Näiteks on alates 2019. aastast Baltikumis müüdavates Hellmann’si ketšupipudelites kasutatud varasemast 25% vähem plastikut.

Ülemaailmse taimse liha turu aastane kasvumäär on 15,8% (CAGR), mis aastaks 2027 peaks jõudma 35,4 miljardi dollarini. Barclays hindas 2019. aastal, et laiem taimepõhine turg võib järgmise kümne aasta jooksul kasvada üle 1000%, jõudes 2029. aastaks 140 miljardi dollarini.