Autor: Põllumajandus.ee • 2. detsember 2020

Valminud on Põllumajandustehnika konkurentsiraport

Põllumajandustehnika konkurentsiraport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest. Analüüsitud on ettevõtete kõige värskemaid majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread.

Sektori olukorda kommenteeris Jatiina OÜ tegevjuht Jaanus Põldmaa.
Autor: Jatiina OÜ

Valdkonna kvartaliraport põhineb maksu- ja tolliameti poolt kogutud ja avaldatud ettevõtete 2018.-2020. aasta kvartalipõhistele äriandmetele, äriregistri ja statistikaameti infole ning ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlustele. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab vaatlusaluses ajavahemikus 70 000 euro piiri.

Sektori olukorda kommenteeris Jatiina OÜ tegevjuht Jaanus Põldmaa.

Kas ja kui palju mõjutas koroonakriis põllumajandustehnika ettevõtteid? Kui tegime taime- ja loomakasvatuse konkurentsiraportit, siis nägime, et koroona asemel mõjutas sektorit hoopis piima hinna järsk langus maailmaturul.

Teraviljasektoris sügisel teravilja hind hoopis tõusis. Ega koroona põllumajandust väga ei mõjutanud: midagi otseselt kinni ei pandud ja toitu on ikka vaja toota. Ja sellega koos jäi koroona mõju alt välja ka põllumajandustehnika müük. See sõltub ikka sellest, kuid hästi või halvasti läheb põllumehel.

Kas koroona ei muutnud põllumeest uue tehnika soetamisel ettevaatlikuks?

Kui me räägime teraviljasektorist, siis teravilja hind ei kõikunud. Nüüd on see isegi tõusnud. Otseselt tehnikaäris ei ole küll igapäevaselt tunda, et huvi tehnika vastu väiksem oleks. Mina esindan rohkem haakeriistade müüki ning mul puudub otsene info traktori- ja kombainiturul toimuva kohta, aga ma arvan, et siin turul koroona kuigivõrd mõjunud pole.

Ilmselt ongi põllumajandussektor üks vähesesid, mida koroona pole eriti mõjutanud. Koroona seos võib olla muidugi abitööjõu kättesaadavuses ja liikumises. See oli häiritud ja töölõikudes, kus on palju käsitööd, oli tõsiseid probleeme. Seda me teame ju kõik.

Milliseks kujuneb Teie hinnangul järgmine kevad?

Nii palju kui meie oma klientidelt kuuleme, siis kindlasti mitte halvemaks kui eelmine kevad. Või kindlasti mitte halvem kui viimased kevaded keskmiselt on olnud. Kui teravilja hind veel tõuseb või samal tasemel püsib, siis võib järgmine kevad paremgi tulla.

Nende markide müük, mida meie esindame, on nüüd isegi veidi tõusutrendis. See muidugi ei tähenda, et kogu turul oleks tõus, aga ma ei usu ka, et tehnika müük oleks kuidagi väga häiritud.

Sektori andmed näitavad, et 25 suurima ettevõtte käes on 92 protsenti turust. Kuidas see konkurentsi mõjutab?

Eks see turg on üsna paigas. Suured tegijad kuuluvad Euroopa suurtesse kontsernidesse, sellest tulenevalt on siin olnud ka vangerdusi suurte markidega. Eesti ise on tegelikult nii väike turg, et tehastele meeldiks seda vaadata koos Skandinaavia või Balti riikidega.

Tegelikult on see täna juba nii läinud, kui vaadata John Deere´i või CLAASi. Väga paljud ongi terves Baltikumis esindatud. Neid marke, mis on ainult Eestis, jääb mingil ajal veel vähemaks. Eesti turg on täna pisut liiga väike. Kui esindada ainult ühte, kahte või kolme marki, siis ongi raske, sest tehnika käive on väike, aga hooldusmeeskondi ja varuosade ladusid tuleb ikka üleval pidada.

Kui täna vaadata Eesti müüjaid, siis miks meil on nii suur tootevalik?

Lihtsalt, ühe-kahe margiga ei suuda keegi oma personali ära toita.

Kas põllumees on ka valmis nii palju erinevat tehnikat ostma? On see talle üldse taskukohane?

Esiteks, eestlane ostab väga kallist, tipptasemel tehnikat. Selle varustus sisaldab asju, mida eurooplane ei taha ega julge osta, ei usalda, ei pea (veel) vajalikuks, uus on võõras. Eestlane on alati väga edumeelne. Teiseks, tehnikat vahetatakse Eestis umbes iga viie aasta tagant, tihti sagedamini. Meie ettevõtted on suhteliselt suured ja masinaid koormatakse väga palju. Kohati ei kesta tehnika viit aastatki - laguneb ära ja tuleb uus osta. Ühe masinaga tehakse nii palju tööd, et see laguneb kätte ära.

Vanas Euroopas peetakse tehnikat kuni kümme aastat. Meil on nii, et traktorid ja kombainid on viis aastat, veidi peale selle, aga enamus haakeriistasid on kuni viis aastat. Eriti kõik see, mis puutub kokku mullaga, vajab kiiremini välja vahetamist. Taimekaitsepritsi võib kasutada ka kümme aastat. Külvikud, mullaharimismasinad, niidukid, pressid – need on läbi viie aastaga, sest kasutussurve on nii suur.

Mis on see järgmine suur asi, mis selle valdkonna arenguid määrab?

Muutus, et enam ei uuendata rauda ja tehnilisi lahendusi, vaid tarkvaralisi lahendusi, algas viis aastat tagasi ja käib praegu täistuuridel. Täna on masinamüüjad hädas sellega, et igal aastal tuleb nii palju uusi tarkvarasid ja –lahedusi ning seetõttu tuleb oma inimesed ka pidevalt välja õpetada.

Samuti on palju muutusi olnud igal viimasel aastal taimekaitses. Keskkonnanõuded lähevad järjest karmimaks ja taimekaitsevahendid muutuvad ise järjest keskkonnasõbralikumaks. See tähendab, et töid tuleb teha veel õigeaegsemalt ja veel täpsemalt. Aga ka väetise külv ja väetistega kokku puutuv on viimastel aastatel läbinud suuri muutusi. Järgmistel aastatel lisandub siia veel päris palju tarkvaralisi lahendusi ja need kõik on seotud keskkonnanõuetega.

Üks valdkond on teravilja külv ja teraviljakülvikud. Seemned on läinud järjest paremaks ja võimekamaks. Iga tera on omaette isiksus ja võimeline andma meeletult suurt saaki. Külvi juures nähakse lähiaastatel suurt vaeva, et külvata veel vähem, aga veel täpsemalt. Selles mõttes, et igal teral oleks oma kasvuruum. Ka Eestis on tänapäeval saagikus pidevalt tõusnud. Seega on sordipotentsiaal koguaeg tõusutrendis. Aga seda saab ainult siis ära kasutada, kui veel täpsemalt külvata. Juba aastaid ei räägita kilodest, vaid idanevatest teradest ruutmeetrile. See on see koht, kus teravilja külvitehnika on pidevas muutuses ja kogu aeg otsitakse uusi lahendusi.

Traktorid teevad muidugi oma võidukäiku – seal on kasutusmugavus, kuna tööjõudu on järjest vähem, siis peab see üks masinamees, kes kalli traktori peal istub, tegema pikki päevi ja olema väga efektiivne. Ja see pärast on ka traktor muudetud tarkvarapommiks.

Enamus uuendusi ongi tarkvaralised. Tehniline areng tegi oma hüppe ära ja nüüd tahetakse metallile võimalikult palju tarkust külge pookida.

MIS ON MIS

Põllumajandustehnika konkurentsirapordi koostas Äripäeva Infopank, kelle eesmärgiks on tuua äri- ja finantsotsuste langetamiseks vajalik informatsioon parimal kujul ja mõistliku hinnaga juhi või spetsialisti töölauale, kindlustamaks ettevõtte edu.

Konkurentsiraporti hinna sisse kuulub:

•kõik sektori TOPid ja võlglased;

•kommenteeritud konkurentsiraport;

•valdkonna ettevõtjate trendiuuringu kokkuvõte;

•andmefail ettevõtete finantsnäitajate ja suhtarvudega.

•2019. aasta aruannete kokkuvõte tuleb tellijatele tasuta lisaks novembris-detsembris.

Raporti leiad SIIT.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736