Autor: Põllumajandus.ee • 15. detsember 2020

CLAAS hübriidtehnoloogia — veerand sajandit alati üks samm teistest ees

See oli täpselt 25 aastat tagasi, kui CLAAS tõi turule LEXION 480 mudeli, mis ei olnud tol ajal üksnes maailma tipptasemel kombain, vaid esitles ka täiesti uut viljapeksu tehnoloogiat, mis on kõigis töötingimustes toimivuse poolest jäänud tänini ületamatuks.
Täna jätkavad LEXIONi viimase põlvkonna mudelid jõudluse, efektiivsuse ja masina automaatse optimeerimise standardite kehtestamist, seda eriti LEXION 8900 esimudeli puhul.
Foto: CLAAS

Patenteeritud APS HYBRID SYSTEM ehk APS peksumasina ja ROTO PLUS järelsepareerimise süsteemi kombinatsioon oli 1995. aasta Agritechnica messil esimene omataoline maailmas ning on olnud sellest ajast saadik kombaini jõudluse ja tera kvaliteedi ning mitme teraviljakultuuri käitlemise võimekuse üleilmseks standardiks suure jõudlusega kombainide segmendis. Võrreldes MEGA kombaini APS peksumasinaga oli peksutrumli läbimõõt nüüd endise 450 mm asemel 600 mm ja peksumasina laius 1580 mm asemel 1700 mm. Viljamassi järelsepareerimiseks kasutati kahte pikiasetusega rootorit. Esimese LEXION 480 seeria peksumasinate tehnoloogia võimaldas saavutada teravilja tootlikkuse üle 35 t/h, ent uute pikemate rootoritega, mida on paigaldatud kombainidele alates 1996. aastast, õnnestus tootlikkust tõsta üle 40 t/h. Lisaks kasutati esmakordselt aktiivselt pöörlevaid põhulaotureid, mis suutsid laotada põhku kogu heedri lõikelaiuse ulatuses, samuti täiustatud VISTA CAB CEBIS-ekraaniga.

1998. aastal oli LEXION 480 taaskord esinumber uue tehnoloogia vallas, kui sellest sai esimene suur teraviljakombain, mis oli varustatud esisillale asetatud kummiroomikutega suurtootmise tarbeks ehk TERRA TRAC roomiksüsteemiga. Roomiksüsteemi väljatöötamise tingis vajadus kaitsta pinnast ühe laiemate ja raskemate heedrite põhjustatud tihese eest — ja uus roomiksüsteem sai sellega hakkama, säilitades seejuures transpordilaiuse kuni 3,5 m. Teine läbimurre tuli 2011. aastal, kui roomiksüsteemiga varustatud kombain sai maanteel sõita kuni 40 km/h, mis oli tol ajal rekordkiirus!

Juba 2002. aastal võis CLAAS tähistada 10 000. LEXION kombaini väljalaskmist — selleks oli 480 TERRA TRAC. Vaid 3 aastat hiljem purustas LEXION 600 seeria teravilja tootlikkuse 60 t/h nähtamatu barjääri nisukoristamises. Sellist uut tootlikkust kindlustas veelgi 2008. aastal püstitatud ametlik Guinnessi maailmarekord: mitte kunagi varem polnud kellelgi õnnestunud koristada 532 t nisu 8 tunni jooksul ühe ja sama kombainiga. 2011. aastal aga purustas LEXION 770 TERRA TRAC selle rekordi, koristades Ühendkuningriigis 8 tunni jooksul uskumatu koguse — 675 t nisu.

Uus põlvkond, uued mastaabid

2019. aastal lasi CLAAS turule teise, äsja välja arendatud uue põlvkonna suurte kombainide sarja, mis koosnes neljast uuest LEXION mudelist, mis on suurema jõudluse ja tootlikkusega, nutikam ja isegi mugavam. Samuti on sellel suurim teraviljapunker turul (18 000 l*) ja muljetavaldav mahalaadimise kiirus kuni 180 l/sek. Uus LEXION seeria, sealhulgas kaks Machine of the Year 2020 auhinnaga pärjatud seeriat, millel on APS SYNFLOW HYBRID peksu- ja separatsioonisüsteem, on tipptasemel MAN ja Mercedes-Benz mootoritega kehtestanud taaskord uued standardid kütusesäästlikkuse vallas. Oluliseks teguriks selle saavutamisel on CEMOS AUTOMATIC masina optimeerimise süsteem. See iseõppiv süsteem optimeerib pidevalt selliseid valdkondi nagu esmane separatsioon, puhastamine, teisene separatsioon ja mootori koormus, hoides samal ajal jätkuvalt tööstuses liidrikohta.

Täpselt 25 aastat tagasi — 12. novembril 1995 — tutvustas CLAAS Agritechnica messil maailma tipptasemel kombaini: LEXION 480 koos trendiseadva APS HYBRID- viljapeksu- ja separeerimistehnoloogiaga.
Foto: CLAAS

Sarja võimsaim mudel LEXION 8900, maksimaalse mootorivõimsusega 790 hj, on nii võimas, et seda ei saa täisvõimsusel kasutada näiteks Põhja-Ameerika turgudel, kus on suhteliselt madal saagikus ja piiratud põhukogus, ning seetõttu seda ka ei müüda seal. 2020. aasta suvel saavutas praegune Harsewinkelis välja töötatud esimudel ehk LEXION 8900 TERRA TRAC Suurbritannias reaalsetes tingimustes töötades kohati tippvõimsuse tublisti üle 100 t/h nisu ning keskmiselt üle 94 t/h ning teravilja kadu oli seejuures alla 1%. Siin avaldubki hübriidtehnoloogia tegelik tugevus: tootlikkuse kõver ei kahane peaaegu üldse, isegi hilisõhtul ja öösel, kui nii põhu kui ka vilja niiskusesisaldus suureneb. Just seda põllumajandustootjad ja töövõtjad hindavadki ja muidugi ka LEXION APS SYNFLOW HYBRID mudeli silmapaistvat multicrop võimekust.

„Nii paljude positiivsete omaduste puhul on täiesti selge, et CLAAS jätkab ka tulevikus APS SYNFLOW HYBRID süsteemi kasutamist,” selgitab Jan-Hendrik Mohr, kes vastutab CLAASi juhatuses teraviljakoristusmasinate divisjoni eest. „See tähendab, et LEXION seeria tippmudelid on globaalse turu väga erinevate nõuetega toime tulemiseks paremini varustatud kui mis tahes teised kombainid. Rahulolevad ja sellest tulenevalt ka lojaalsed kliendid üle kogu maailma on selle parim tõend. Kuid kulu- ja ajasurve ning ootused mugavuse osas suurenevad jätkuvalt; need on tegurid, mis panevad meie inseneride mõtte tööle, kui nad pingutavad iga päev CLAAS kombainide jätkuva arengu nimel.“

Viimastel aastatel on CLAAS kasutanud hübriidtehnoloogiaga viljapeksuseadmeid ka keskmise jõudlusega segmentides. Näiteks alates 2009. aastast on tootevalikusse lisatud APS peksumasin koos ühe rootoriga varustatud TUCANO HYBRID-iga. 2019. aastal nägi ilmavalgust ka teine uus hübriid — CLAASi hübriidmasinate perekonna noorim liige, mille tootmist alustati Hiinas: DOMINATOR 370.

Muide, praegune rekord maisi koristamises saavutati USA-s novembri alguses CLAAS LEXION 8600 TERRA TRAC kombainiga. Rooli taga oli LEXIONi tootespetsialist Wes Wortmann, kes koristas klass 8 hübriidmasinaga uskumatu 2041 t kaheksa tunni jooksul, mis teeb keskmiselt 250 t/h. See tähendab, et LEXION 8600 purustas eelmise LEXION 760 TT rekordi hea 84 protsendi võrra! Kuid CLAAS ei ole kunagi loorberitele puhkama jäänud, kui tegemist on rekordite püstitamisega — arendusprotsess jätkub.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960