Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjon uuringu kohaselt müüakse aastas 77,15 miljardi euro väärtuses selliseid tooteid, mille nimetused on Euroopa Liidu geograafiliste tähistega kaitstud. Uuringust selgus, et kaitstud toodete müügiväärtus on keskmiselt kaks korda kõrgem kui sarnastel märgistuseta toodetel.
Näiteks veinide puhul oli väärtuslisa määr 2,85, piiritusjookide puhul 2,52 ja põllumajanduslike toiduainete puhul 1,5.
  • Näiteks veinide puhul oli väärtuslisa määr 2,85, piiritusjookide puhul 2,52 ja põllumajanduslike toiduainete puhul 1,5.
  • Foto: Pixabay
Näiteks veinide puhul oli väärtuslisa määr 2,85, piiritusjookide puhul 2,52 ja põllumajanduslike toiduainete puhul 1,5.
Seega annab geograafilise tähise omamine tootjale märgatava majandusliku kasu. Märgistusega toodete puhul on tagatud kõrge kvaliteet, neil on hea maine ja tarbija on valmis eheda toote eest kõrgemat hinda maksma, mis tähendab, et ettevõtjal on neid lihtsam turustada ning suurenenud müügilt ka enam tulu teenida.
Kvaliteedimärkide süsteem kaitseb Euroopa Liidus tänaseks rohkem kui 3300 tootenimetust, mille omadused või maine on seotud tootmispiirkonna loodusliku keskkonna ja kohalike tootjate spetsiifiliste oskustega. Iga ELi liikmesriik toodab mõnd kavaliteedimärgiga märgistatud toodet. Laialdaselt tuntud on näiteks Champagne, Roquefort, Parmigiano Reggiano, Irish Whiskey, Mozzarella, Münchener Bier, Cognac.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele