Autor: Põllumajandus.ee • 31. detsember 2020

Eestis teostab taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet. Kokku tegi amet 2020. aastal taimekaitsevahenditega seotud valdkonnas 1045 kontrolltoimingut. Kuidas tänavu taimekaitsevahendeid turustati ja kasutati, sellest annavad Maablogis ülevaate Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialistid Kaisa Vahtmäe ja Riina Pärtel.

Taimekaitsetööd on osa tänapäevasest põllumajandusest. Taimekaitsevahendeid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks, suurendades sellega saagikust ja kvaliteetse toidu tootmist. Eestis on taimekaitsetööde tegemine rangelt reglementeeritud ning enne iga taimekaitsevahendi turule lubamist on põhjalikult hinnatud võimalikke riske, mida see võib kujutada inimestele, loomadele ja keskkonnale, sh tolmeldajatele.

Tänavused turustamise kontrollid erinesid tavapärastest

Selle aasta kevadel hakkas levima koroonaviirus, millest tulenevalt pigem hoiduti otsekontaktidest. Seetõttu otsustas Põllumajandusamet (PMA), et turustamise kontrollid, mida tehakse põhiliselt kevadel, toimuvad veebi teel. Kontrolliti turustatavate vahendite nimekirja, nende infolehti ning müügiarvestuse pidamist. See oli mõlemale poolele veidi harjumatu, kuid tuli kohaneda riigis valitseva olukorraga.

Tänavu kontrolliti Eestis 140 turustuskohta ning tehti 11 järelkontrolli, neist 53 veebi teel. Nõuete rikkumisi avastati 18 korral ning 5 juhul vormistati ettekirjutus. Põhilised probleemid seostusid turustuskoha registreeringuga, taimekaitsetunnistuse puudumisega ning infolehtede korrektsusega.

Taimekaitsevahendite kasutamise ohutuse tagab kõikide nõuete täpne järgimine

Taimekaitsevahendi kasutamise kontrolle tehti 478, millest 82 olid seotud PRIA toetuse taotlejate nõuetele vastavuse kontrolliga. Taimekaitseseadmete kontrolle tehti 163. Tõhusamaks järelevalveks teeb PMA ka seiresõite, mida sel aastal oli 56. Seiresõitude eesmärk on teha ette teatamata kontrolle taimekaitsetööde kõrghooajal. Enim tähelepanu pööratakse kevadisele umbrohu ja maakirbu tõrjele, õitsva rapsipõllu pritsimisele suvel ning glüfosaadi kasutamisele sügisel. Lisaks jälgitakse seire käigus ka maanteehoolduses ning karuputkekolletes tehtavaid töid. Rikkumisi tuvastati kontrolltoimingute käigus 39 korral. Ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks koostati 21. PRIAt informeeriti nõuetele mittevastavast taimekaitsevahendi kasutamisest 11 juhul. Ühel juhul teavitati Keskkonnainspektsiooni taimekaitsevahendi kasutamisest veekaitsevööndis.

Peamised tänavu esinenud probleemid taimekaitsevahendite kasutamisel olid taimekaitsetunnistuse puudumine, korrast ära oleva pritsi kasutamine, õitsvate taimede pritsimine vahendiga, mida pole selleks lubatud kasutada, puhvertsoonide ja veekaitsevööndite eiramine, taimekaitsevahendi kasutamine töödeks, mida pole lubatud sellega teha, puudused arvestuse pidamisel ning integreeritud taimekaitse nõuete eiramine.

Hea ülevaate taimekaitsevahendite tegelikust kasutamisest annavad jääkide analüüsid

Taimseid proove võeti kokku 197. Prioriteet proovide võtmisel taimekaitsevahendite kasutamise järelevalves olid õitsvast taimikust ning koristuseelse glüfosaadi kasutamisega seotud proovid. Proovitulemuste alusel saab kindlaks teha, kas vahendit on kasutatud lubatud kultuuril, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Õitsvast taimikust võetavate proovidega kontrolliti peamiselt taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses, kuna eksimused rapsipõldude pritsimisel kujutavad endast suurt ohtu tolmeldajatele, sh mesilastele.

Glüfosaadi koristuseelse kasutamise kontrolliks võeti proove nii rapsist kui ka teraviljast. Taimekaitsevahendite jääkide kontrolliks võeti proove ka enim tarbitavatest kultuuridest, nagu kartul, porgand, maasikas, kurk, tomat jm. Analüüside tulemusena keelatud ainete kasutamist ei tuvastatud, küll aga esines puudusi arvestuse pidamises (kasutatud vahend oli põlluraamatusse märkimata). Glüfosaadi väärkasutamine avastati kahel juhul – koristuseelsel odrapõllul ning maasika reavahedes.

Taimekaitsetööd on osa põllumajandusest ning enamasti ei kujuta endast ohtu

Aasta jooksul registreeriti 62 taimekaitsevahenditega seonduvalt laekunud kaebust. Peamised murekohad olid pritsimine suure tuulega või päevasel ajal, õhus leviv ebameeldiv hais, mure mesilaste pärast, glüfosaadi koristuseelse kasutamise kahtlus ning ka teadmatus, mida üldse põllul tehakse. Rikkumine tuvastati 10 juhul.

Sel aastal alustas PMA kampaaniaga „Teavita! Teadlikult.“. Eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust, et vähendada kaebusi, mis on tingitud inimeste teadmatusest. Jätkuvalt vajab täiendavat selgitamist asjaolu, et taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi, tuulekiirus on alla 4 m/s ning on järgitud kõiki nõudeid.

Ära hoiti taimekaitsevahendite väärkasutamisest tingitud mesilaste hukkumised

Nüüdseks oleme suutnud koostöös põllumeeste ja mesinikega juba teist aastat järjest saavutada ühise eesmärgi – taimekaitsetööde tõttu ei hukkunud 2020. aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet. Mesilaste hukkumisega seotud juhtumitest teavitati PMA-d viiel korral. Ametite ja mesindusorganisatsioonide kolmepoolse kokkuleppe põhjal tegutsesid nendel juhtudel ühiselt PMA ja Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ametnikud ning kaasatud oli ka usaldusmesinik. Ühelgi juhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega ning puudus seos taimekaitsevahendite kasutamisega.

Tolmeldajate kaitsele pöörab PMA ka edaspidi suurt tähelepanu. Koos põllumeeste ja mesinikega tehakse jätkuvalt aktiivset ennetus- ja teavitustööd, et hoida eesmärgiks seatud tulemust: taimekaitse tõttu ei hukku ühtegi mesilasperet.

Põhjalik ennetus- ja teavitustöö aitab vältida eksimusi ja karistusi

Taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega seotud eksimuste ennetamiseks teeb PMA tihedat koostööd taimekaitsevahenditega seotud ettevõtete, kasutajate ja koolitajatega. Igal aastal, hooaja alguses saadame taimekaitsevahendite kasutajatele meelespead taimekaitsetööde nõuetest, seda nii põllumeestele kui ka mittepõllumajanduslikele kasutajatele.

Oluline on tähelepanu pöörata ka avalikes kohtades tehtavatele töödele ja sellele, et keemilise taimekaitsevahendi kasutamine on lubatud vaid siis, kui teisi alternatiive ei ole võimalik kasutada. Selles vallas on PMA-l hea side kohalike omavalitsustega, et tööde korraldamisel hea nõuga abiks olla.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse ka koduaedades. Väikeaiapidajate teadlikkuse tõstmiseks alustasime eelmisel aastal kampaaniaga „Küll annab koduaed sulle preemia, kui hoiad eemal tast liigse keemia“. Teavitustöö on olnud aktiivne ja vajalik ning sellega jätkame ka järgmistel hooaegadel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki taimekaitsevahendite turustamisele ja kasutamisele kehtestatud nõudeid järgides saame ühiselt tagada, et taimekaitsevahendite kasutamisega ei kaasneks lubamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele ega meid ümbritsevale keskkonnale.

Kaisa Vahtmäe ja Riina Pärtel, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialistid

Allikas: Maablogi