Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. veebruar 2021

Eesti Rukki Selts asutati Leonhard Puksa eestvedamisel 24. märtsil 2000. Seltsi president Vahur Kukk meenutab, et Leonhard Puksa oli seisukohal, et traditsiooniline elu- ja toitumislaad on meile, eestlastele, igapäevaselt tähtis ja on meie võõrandamatu õigus. „On ju rukis igipõlistest aegades olnud üheks meie rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi tunnistajaks. Oma põllul kasvatatud rukis ja sellest toodetud rukkileib meie toidulaual on rahvusliku iseolemise kandjaks. Leonhard oli uhke, et meil on alles esivanemate imeline pärand – oma rukkileib. Eesti Rukki Seltsi tegevusega soovis ta toetada rukkikasvatust ning innustada rukkikasvatajaid, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa inimeste vajadused,“ meenutab head kaaslast Kukk.

Vahur Kukk rõhutab ka seda, et Eesti Rukki Seltsi tegevuse aatelise korraldamise ja suunamisega aitas Leonhard kaasa rahvusliku maamajanduse arendamisele ja talirukki tootmise tõusule, rukkileiva kui tervisliku söömise olulise osa väärtustamisele ja rukkileiva söömise suurendamisele ning selle kaudu ka rahvatraditsioonide säilitamisele. Sestap oli igati loogiline, et 2019. aastal tunnustati Leonhard Puksa pikaajalist tööd Eesti Rukki Seltsi eestvedajana seltsi kõrgeima autasu krahv Bergi kuldmedali omistamisega.

„Täname Leonhard Puksat Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimehena kahekümne tegevusaasta jooksul antud hindamatu panuse eest maaelu ja põllumajanduse edendamisel ning Eesti ajaloolise ja kultuurilise pärandi hoidmisel ja väärtustamisel. Jätkame Eesti Rukki Seltsi tegevust vastalt seltsi motole: „Edu Eesti rukkile, jätku rukkileivale!“,“ sõnab Vahur Kukk.

Mees, kes innustas tegudele

Rukkikuninga tiitlit kandev Simuna Ivax OÜ juht Hans Kruusamägi sõnab seltsikaaslast meenutades, et Leonhard Puksa oli see, kes viis tema n-ö rukkiusku. „Leonhardil oli ainulaadne veenmisvõime ja entusiasm. Kui poleks Puksat, kas oleksime jõudnud selliste edulugudeni rukki propageerimisel? Leonhardi panus selles on tohutult suur,“ ütleb Kruusamägi.

Ta toob välja olulisemad sündmused, mis said teoks Leonhardi eestvedamisel ja mida siiani meenutatakse. „Eesti Rukkitee loomine, Eesti Rukki päevade korraldamine, „Rukkikrahv“ Fr. G. M. von Bergi päev Sangastes ja üle-eestiline aktsioon „100 rukkipõldu, miljon rukkileiba“. Rukkimaarjapäeva tähistamine ja mitmed rahvusvahelised konverentsid on samuti olulised sündmused,“ loetleb rukkikuningas. „Märgilise tähendusega rukkiajaloos on ka seltsi osalemine maailmanäitusel EXPO 2015 Milaanos ning Leonhardi eestvedamisel liituti rahvusvahelise võrgustikuga „Rahuleib“. See on terve ajalugu!“

Seltsi liige, põllumajandusteadlane Mati Koppel ütleb samuti, et Leonhard Puksa oli väga pikka aega Eesti rukki ja rukkikasvatuse sihikindel edendaja ning populariseerija. Ta lisab, et lisaks aktiivsele tegevusele Eesti Rukki Seltsis, rõhutas Puksa 2000. aastate alguses järjepidevalt omamaise rukki tähtsust ja vajadust ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonnas, kus rukis ja rukkikasvatus olid tema algatusel pidevalt toimkonna koosolekute ja teraviljafoorumite temaatikas. „Lausa imetlusväärne on tema võime ja oskus seostada rukis palju suuremasse konteksti kui põllumajanduslik taimekasvatus, vaid tuua välja ka sidemed tööstuse, toitumise, ajaloo ja kultuuriga. Suurepärase organisaatorina suutis Leonhard Puksa tuua kokku arvukalt erinevate erialade inimesi ning ühendada nad viljakaks tegevuseks Eesti Rukki Seltsis,“ ütleb Koppel.

„Ütlemata kahju on kaotada toredat ja lahket inimest. Minu jaoks on Leo tundunud alati kahe jalaga maa peal olev inimene, uskumatult rahulik ja abivalmis sealjuures. Kui lihtsalt käisid asjad, kui tema neid ajas… . Vähemalt tunne oli selline, et nagu möödaminnes, rahulikult, aga samas järjekindlalt. Kui Leo minuga esimest korda rääkis 2013. aasta lõpupoole, siis esimese jutuajamise lõpuks olin andnud lubaduse astuda Rukki Seltsi liikmeks. Pikemad meenutused jätan siinkohal neile, kes Leod oluliselt pikemalt ja ka lähemalt tundsid,“ sõnab Rukkiseltsi liige Urbo Vilibert Scandagra Eesti ASist.

Hea sõber ja andekas juht

Seltsi liikmed, ajakirjanikud Valve Raudnask, Ester Šank ja Mati Narusk, on kaotanud sõbra kes täitis asendamatut rolli rukkiseltsi sünni- ja kasvuloos.

„On ütlematagi selge, et Leonhardi lahkumisega kaotas rukkiselts suure ja tähendusrikka tüki oma minevikust, olevikust ja ehk ka tulevikust. Üksikisiku osa ajaloos ei ole võimalik ei ala- ega ülehinnata, ja tõsi on see, et Leonhard täitis asendamatut rolli meie seltsi sünni- ja kasvuloos. Sestap on temal oma kindel koht igal (mälu)pildil möödunud 20 aastast. Ja see koht jääb talle alles ka edaspidi, sest Leonhard Puksa ja rukkiselts on lahutamatud. Sellest, et ta oli lihtsalt hea inimene ja tore seltsikaaslane, pole vist mõtet pikemalt rääkidagi,“ lausub Ester Šank.

Valve Raudnaski sõnul oli Leonhard Puksa andekas juht. „Ta ei näinud hirmsat vaeva, kuidas panna teisi endast lugu pidama. Austus tema vastu sündis sellest, et ta ise suhtus lugupidamisega igasse inimesse. Leonhard Puksa suutis rukkiseltsis luua õhkkonna, kust said hingepidet, nagu oleksid kirikus käinud,“ sõnab ta.

„Leonhardi kahekümneaastast tööd Rukkiseltsi looja ja juhina võib võrrelda looduse Ime-rukkikõrrega, mille visadusele ja elujõule on raske vastast leida. Kuigi vihmad, rahe ja tormid on meie põlde sageli räsinud, andsid Sa alati oma optimistliku meele ja hingesoojusega seltsi kaaslastele indu, jagasid tänu, et igast olukorrast auga välja tulla ning meie oma leib alati laual oleks,“ lisab Narusk.

Vaikus pühalik

raskeis vihkudes,

kuldseis kõrredes

puhtal põrandal.

„Rukkivihud rehe all„

Juhan Liiv

2020. aasta Rukkiräägu kultuuriauhinna pälvinud professor Mihkel Zilmer on kindel, et Leonhardil on väärikas koht Eesti teraviljakasvatuse ajaloos. “Kui krahv Berg oleks valinud kedagi Eesti rukki ajaloo väärikaks edasiviijaks, siis oleks tema valik olnud Leonhard Puksa. Leonhardi peatükk Eesti Rukki ajaloos oli viljakas ja hindamatu,“ ütleb ta.

In Memoriam Leonhard Puksa

10. juuli 1939 – 5. veebruar 2021

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak meenutab Leonhardi väljapeetud härrasmehena. „Leonhard jääb meelde alati rahuliku, väljapeetud ja positiivse härrasmehena. Ka hea läbirääkija ja sidepidajana, tänu millele rukkiseltsi tegevus toimis. Tänud Leonhardile ja kaastunne kõigile tema lähedastele, sõpradele, tuttavatele.“

Agronoom Viive Rosenberg tundis Leod, nagu sõbrad teda kutsusid, juba 1957. aastast Antsla Põllumajandustehnikumis õppides. „Ta oli meist pisut vanem, targem ja tõsisem. Juba siis saime aru, et tal on tohutu energia ja tahe midagi rohkemat teha. Eesti Rukkiseltsi loomine ja eestvedamine oli nähtavasti tema tõeline kutsumus. Raske on üle hinnata tema panust Eesti rukkikasvatuse edendamisele ja rukkileiva söömise propageerimisele. Jäädes ise tahaplaanile tunnustastati tema eestvedamisel Rukkiseltsi kaudu paljusid neid, kes lisaks rukkile ja rukkileivale austasid ja edendasid Eesti kultuuri. Näiteks anti välja iga-aastast Rukkiräägu auhinda. Eesti Rukki selts ühendab inimesi kellele läheb korda Eesti asi. Leonhard Puksa oskas ühendada inimesi ja muuta üritused eriliselt meeldivaks ning väärikaks,“ meenutab seltis eestvedajat ka kauaaegne sõber Viive Rosenberg.

Leinas langetame pea ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele, sugulastele ja sõpradele.

Eesti Rukki Selts