Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 3. märts 2021

Varasemalt said tootjad Cropio platvormiga liituda alates 500-st hektarist, kuid antud samm oli ettevõtte hinnangul oluline, kuna ka väiksemad tootjad väärivad samaväärselt võimalust osa saada laiemast hulgast töövahenditest oma igapäevasel põllumaa haldamisel ning lisaks - ettevõtte kasvades, siis kui andmete haldamise vajadus kriitiliselt oluliseks muutub, pole tarvis enam töövahendite juurutamisele aega ja energiat kulutada. Lisaks tekib jooksvalt võimalus andmete automaatseks arhiveerimiseks, mis on seeläbi alati tootja jaoks käepäraselt olemas, digitaliseeritud ja hoitud, ka kogu põllutööde ajalugu.

Ettevõtte juht Martin Paukson kommenteerib, et vastav muudatus viidi läbi järsult suurenenud huvi tõttu viiesajast hektarist väiksema haritava maa-alaga põllumeeste seas, kelle jaoks turul leiduvad alternatiivid tänapäevaste digitaalsete töövahendite kasutamiseks ja aina kasvava info haldamiseks ei ole olnud paraku piisavad. „Väiketootjate tagasiside on olnud see, et kui valik on liialt piiritletud vaid mõne loetud arvu teenusepakkujaga, siis on lihtne tekkima olukord, kus teenusepakkuja surve hindadele tõuseb ja hinnapoliitika pole enam tasakaalus väiketootjate ootustega ja pakutava teenusega. Loomulikult on mainitud turusegmendis ka üksjagu neid, kes on väsinud isiklikust arvepidamisest, omaloodud tabelitest ning kohustuslikest aruannete koostamisest küllaltki reguleeritud valdkonnas. Cropio Eesti annab kindlasti siinkohal oma panuse ja pakub selleks väärika alternatiivi,“ kommenteeris Paukson.

Taskukohane lahendus

Sedavõrd võimsa teenuspaketi hind saab olema klientidele igati jõukohane, näiteks 200 hektari suuruse maa-ala haldamine Cropio programmis maksab vähem kui 1 euro päevas, mis sisendkulude suurusjärku arvestades on marginaalne kulu, märgib Paukson.

Laiemas vaates on väiketootjaid, kelle haritava maa hulk jääb 100-500 hektari vahemikku Eestis statistikaameti andmetel 2020 aasta seisuga üle 1500 ettevõtte/ettevõtja ja seda vaatamata põllumajandusmaa koondumise trendile, mis on märkimisväärne hulk tootjaid keda antud uus võimalus võiks sisuliselt puudutada.

„Arusaadavalt hindab iga tootja ise, mida ta pakutavatelt teenustelt turul ootab kuid võibolla tasub tähelepanelikult vaadata ka võimalike valikute sisu ja hinnata selle perspektiivi ettevõtte edasist arengut silmas pidades. Tihti näeme Cropio teenuse puhul hilisemalt üllatunud põllumehi, kes pool aastat peale programmi kasutuselevõttu õhinaga ühest või teisest leiust töövahendite hulgas meid teavitavad, mainides, et neil polnud aimugi kui palju on tänapäevase tehnoloogia abil võimailik tegelikult „näha“ ja seda tihti kaug-seire töövahendeid kasutades,“ räägib Paukson. „Cropio Eesti siinkohal konkurentsi ei pelga, teenuste ja töövahendite valik on meil lai ning leiame, et iga lisavõimalus turul on ilmselgelt tootja huvides ning pooldame igati, et põllumeestel on aina enam valikuvõimalusi.“

Cropio Eesti juhi sõnul on viimane aasta nende praktika põhjal näidanud, et põllumeeste teadlikkus, huvi ja motivatsioon tutvuda uute ja täiendavate võimalustega Cropio digitaalses põlluhalduses, sh täppispõllumajanduse põhimõtete rakendamisel ja sateliitseire võimaluste rakendamisel, probleemide varajasel tuvastamisel või kohesel reageerimisel, on järsult suurenenud. Samuti on suur huvi automaatkontrolli võimaluste suhtes, mis aitab alati põllumeeste aega kokku hoida kontrolliks ja samas suunata tähelepanu just kõige olulisematele kitsaskohtadele.

Täna on Cropio platvorm ainus digitaalne põlluhaldus terviklahendus Eesti turul, kus kasutaja saab ligipääsu nii satelliitseire võimalustele ja ajaloole, operatiivse igapäevatöö planeerimisele põldudel (sh e-põlluraamatule), telemeetria GPS jälgimislahendustele, maa- ja rendilepingute haldusele, ilmainfole/ajaloole, suurele hulgale täppispõllumajanduse töövahenditele ja taustainfole mida vastavalt soovidele ning kogemuste tekkimisele rakendada oma igapäevasel põlluhaldamisel.

Tähelepanekud, kitsaskohad ja suundumused

Cropio Eesti seisab selle eest, et tootjatele tekiks sisuline valikuvõimalus. „Tänapäevane põlluhaldus pole meie hinnangul pelgalt Exceli töövahendite ilustamine või raportite lihtsustatud koostamine vaid eelkõige suure hulga enda- ja kolmandate osapoolte faktide ja andmete praktiline kasutamine ning koondamine põllumajandustootja igapäeva konteksti eesmärgiga keskkonnasäästlikult ja kulutõhusalt võimalikult tulemuslikult oma põllumajandusalast tegevust hallata,“ selgitas Paukson.

Ta nendib, et märgiline on, et tootjate käsutuses olev tehnoloogia on tihti oluliselt võimekam kui selle reaalne ärakasutamine. Näiteks enamik müüdavast põllumajandustehnikast võimaldab täna juba täppispõllumajanduse põhimõtteid rakendada ja sisaldavad tihti suure hulga väärtuslikke andmeid, aga neid, kes tegelikult täppisandmeid kasutavad, ehkki võimalused ja taustinfo selleks on tänapäevastes programmides juba olemas, leidub ilmselgelt liiga vähe. „Õnneks neid tootjaid aga siiski on, kes seda enese jaoks lisavõimalusena avastamas ja selliste tootjate hulk suureneb pidevalt vastavalt teadlikkuse kasvule. Kogu see nimetatud trend räägib tegelikult sellest, et ajad, mil digitaalne põlluhaldus tähendas vaid digitaalset märkmepaberit on möödumas ja esile tõusevad andmed, analüüs, töövahendid ja taustainfo, et kõike eelpool mainitut mõistlikult just agronoomiliselt rakendada, mitte vaid juhtunud fakte kasutajasõbralikult fikseerida.“

IT-terviklahenduse pakkuja annab endale suurepäraselt aru, et harjumuse jõud on suur ning iga uue teenuse või programmi kasutuselevõtt on kasutajatele esmapilgul täiendav mugavustsoonist väljumine. „Samas leiame, et oluline on siiski see, mida soetatud töövahendiga ära tehakse, kuidas ja mis eesmärgil seeläbi tekkinud ja kogutud infot eesmärgipäraselt kasutatakse. Infot, ajalugu ja võrdlusmaterjale mille põhjal oma igapäevaseid otsuseid teha on selles vallas palju, samuti regulatsioone. „Peast“, mälu ja kogemuse kohaselt väikepõllumajanduse haldamine on küll tublide tootjate puhul endiselt võimalik, aga see ei ole enam tihti otstarbekas, ning paraku see ei taga ka analüüsitava info või lisainfo maksimaalselt ärakasutamist. Samuti ei saa unustada vajalikku ja vältimatut aruandlust ametkondadele,“ täpsustas Martin Paukson.

Küsimusele, milles võiks seisneda näiteks täppispõllumajanduse rakendamise kasu, vastas Martin Paukson, et tal puuduvad küll kahjuks Euroopa vastavate uuringute andmed, kuid Ameerika Täppispõllumajanduse Instituudi (American Precision Agriculture Institute) andmetel on näiteks täppispõllumajanduse meetodite kasutuse mõju ja kokkuhoid sisendite jaotusele põldudel üle 10% sisendkulude maksumusest. „Isegi kui rakendada neid põhimõtteid vaid osaliselt, või olla kordades konservatiivsem kui väidavad uuringud, on programmile tehtud kulutused vaid väike osa sellest, mida tegelikult säästetakse. Lisaks on ju selge, et puudub mõte panustada kalleid sisendressursse sinna kus selle vajadus muu taustinfo põhjal puudub, või kus on selge, et maapind seda ei omanda. Tehes targemaid valikud ressursside jaotusel on see aga otsene kokkuhoid sisendressursside kogustes ja hinnas ning lisaks vähendame sellega otseselt keskkonna koormust,“ vastas ta.

Riigil roll, võimalused ja kohustused

Siinkohal tasub esile tõsta ka avaliku sektori tähtsat rolli sektori kui terviku arendamisel ja varustamisel väärtusliku infoga, märgib Paukson. „Näiteks avalike teadmuspõhiste ja sisuliste teenuste laiemate kasutusvõimaluste loomisel. Riik saab, ja võiks, reguleerija ja nõuete kehtestajana näiteks seista selle eest, et luua laiapõhjalised võimalused juba tehtud, hetkel planeeritavate ja kuskil eksisteerivate eraldiseisvate teenuste viimisel võimalikult mugavale ja standardsele tasemele – minimaalselt avaliku liidestatava teenuseni. Riik ei tekita nõnda eraettevõtlusele tihti mainitud ebatervet konkurentsi, vaid loob vastupidi eeldused juba olemasoleva info maksimaalsele ärakasutamisele, mille loomiseks on kulutused juba varasemalt tehtud ja mida erasektor täiendavalt ilma liigse administreerimise ja arendusteta koostöös tootjatega kasutada ja väärindada saab,“ toob Paukson välja veel ühe seisukoha. „Tihti jääb puudu see nn „viimase miili“ realiseerimine – luuakse küll väärtuslikku sisu, aga teenused ja standardsed valmisolekud ning liidestustugi jääb enamasti puudulikuks, viidates, et küll erasektor kunagi teeb, investeerib ja realiseerib. Riigil, laiema sektori koordineerijana võiks minu hinnangul olla võimalus ja missioon ka kogu sektori infotarbe võimekust oluliselt toetada ja suurendada, seda juba iga uue riikliku arenduse tehnilisi ülesanded koostades, eesmärgiga enam teadmust lõppkasutajateni viia ja ka selleks, et vähemalt olemasolevaid teenuseid maksimaalselt lihtsalt kas otse või vahendajate abiga lõppkasutajateni viia.“

Eeldusel, et omatakse sarnast strateegilist eesmärki, pole alati tähtis kas saavutatakse kiire tasuvus teenuse arendajale, vaid pigem oleks fookus pikemaajalisem teadlikkuse ja kompetentsi arendamine millest võidab kogu sektor tervikuna. „Sellist suunavat strateegiat saab reeglina pakkuda riik, arendajate jaoks on see alati risk jääda üksi oma arendusega, kuna võimalikke teenuseid on palju, arengusuunad võivad poliitiliselt muutuda ja kui teed mingi võimalikult „targa“ eelvaliku ära, kulutad suure hulga aega ja ressursse, siis on teadmata kas sinna tekib ka piisav laiapõhjaline toetav suhtumine, mis oleks üldiste valdkonna suunistega kooskõlas,“ ütleb Paukson.

Ta täiendab, et riske arendajate jaoks on veelgi – alati on võimalik, et ootamatult toimub mingi oluline muutus nõuetes, mis Su hoolikalt kavandatud arenduse sisuliselt hetkega nullib – see selgub aga vahel alles protsessi käigus. „Rollide jaotusel avaliku ja erasektori vahel tooks ma siinkohal paralleeli jalgratta teedega – kui teed saavad taristuna paika, mis on ka kasutajate jaoks asjakohastel suundadel, siis sisuliselt kohe tekivad sinna ka kasutajad, tegevused ja liiklus ning tegelikult muutuvad ka kasutajate varasemad harjumused ning taustal teenindame me „suure plaanina“ tervislikumat eluviisi.“

Täna eksisteerib suur hulk kvaliteetset eraldiseisvat infot erinevates institutsioonides, mida saaks ja peaks õigetel eesmärkidel ära kasutama, aga millel on paraku ikka puudu kas vastav teenus, sobiv formaat, tehniline tõlge või sujuv liidestusvõimalus. „Finantsilises ja sisulises mõttes on see üksjagu jabur – põhiosa investeeringust on tehtud, aga see viimane väike osa, mis tegelikult kasutajad külge liidaks, jääb paraku tegemata – see on juba kellegi teise mure mida kanda. Lõppkasutaja seda ju ei tee, teenusepakkujatele on see aga tihti paras peavalu. Samas võiks pragmaatilise ettepanekuna olla iga suurema arendusega kaasas ka toetavad rakendusmeetmed/programmid, mis laienevad neile, kel selle realiseerimiseks võimekus, kel sobiva profiiliga kliendibaas ja kellele see teenus tegelikult suunatud on ning kes seda siis kliendi poolt valitud sobivas keskkonnas ka pakuvad,“ lausus ettevõtja.

Näitena tõi ta välja, et Maa-ameti lehel on suur hulk väärtuslikke ja kvaliteetseid andmeid, mida nende lehel saab ka soovi korral sirvida ja kasutada, kuid mida saaks tänaste võimaluste juures rakendada kaugelt enamates kohtades ja praktilisemates rakendustes kui seda hetkel tehakse. „Liidestatavate teenustega on neist varustatud vaid mingi osa, nende seas sobivaid universaalseid formaate on aga veelgi vähem ning vähetähtis pole ka see, et kui püüda tehnilist dokumentatsiooni leida mõnes muus kui eesti keeles, siis on juba võimalused reeglina paraku minimaalsed või puuduvad üldse,“ tõi ta näite.

Miks see tõlkeprobleem üldse mure võiks olla? „See kuulub olemusel teenuse „viimase miili“ puuduste hulka. Juhul kui võtta selline kitsas siseriiklik ja patriootlik vaade, et arendus peab alati toimuma eesti keeles, eesti keelse alusmaterjali põhjal ja eesti arendajate poolt, siis on see ühelt poolt küll arusaadav, aga selles peituvad juba eos ka asjatud tõrked teenuse laiemaks kasutuseks, sest tegelikkuses elame me ju avatud maailmas, kus soovime nii luua kui kasutada teenuseid üle maailma, meie meeskondades on arendajad kes asuvad laiali eri riikides, kes on eri rahvustest ja ideaalis me vähemalt soovime, et ka meie loodavad teenused oleks kasutatavad ülemaailmselt,“ selgitas Paukson. „Olgugi, et oleme näoga suunatud Eesti klientide suunas võiks me vähemalt mõelda suurelt ja peegeldada hoopis väikse Eesti abil loodud põnevaid teenuseid laia maailma. Cropio puhul oleks see turg näiteks täna üle 52 riigi kasutajad, kellele neid innovatiivseid, miks mitte Eesti arendatud ja vahendatud teenuseid võiks luua ja pakkuda. Turu ligipääsu mõttes potentsiaal millest paljud unistavad.“

Nõnda on vormilt väike mure (asjakohased tõlked ja dokumentatsioon) nn tühine puudujääk, millele liiga palju paraku ei mõelda, aga praktikas on see tohutu ajakulu kui proovida mistahes olemasolevat arendust liidestada või miks mitte ka uusi sidusteenuseid luua rahvusvahelise meeskonna abil või siis seda kasvõi kaalumiseks välja pakkuda. „See on minimaalne kulu selle esmasele koostajale kes on hästi teemas, aga maksimaalne pidur ja välditav ajakulu neile kes vähegi olemasolevat materjali aluseks proovivad võtta, et seda maailmas tutvustada või ka midagi uut selle põhjal edasi arendada,“ rääkis Paukson.

Martin Paukson tõi veel ühe näite samas „viimase miili“ tõlke teemas. „Kui arendajate meeskonnas juhtubki olema innukus arendada välja oma teenuseid, mis taustal baseeruksid nõuetele ja regulatsioonidele esmalt seadusandlikes aktides ja kombineerides teisi väärtuslikke infoallikaid, siis probleem algab taas juba nõuete ja seadusandlike aktide spetsiifilistes tõlgetes. Uskuge, keskkonnaministri määruse või veeseaduses leiduvate Eesti-spetsiifiliste nõuete detailne tõlkimine Canada, Inglismaa, USA või Soome arendajatele pole ka keelt oskavale inimesele liiga kerge ülesanne – samas tekivad just sarnastest allikates nõuded mida iga pakutav ja arendatav teenus täpselt järgima peab,“ lisas ta. „Sisuliselt tähendab see, et iga sarnane „pisiasi“ on juba eos oluline piirang pisutki laiema vaate puhul, mis võiks täiesti olemata olla. Praktiliselt tingib see olukorra, et enne kui üldse arendusmeeskond saaks teenuste sisus ja võimalikes taustaandmetes veenduda peab sellele üheselt arusaadava tõlke tekitama. See pole kindlasti sooduspinnas maksimaalselt laiapinnalise info põhjal võimalikult häid teenuseid luua rahvusvahelises meeskonnas. Taas oleks praktiliseks ettepanekuks kasvõi võimalus saada ametlik tõlketeenus originaalallikast, kes suudab korrektselt tõlkida nii valdkondlikku juriidilist infot sh seadusandlikke akte kui ka IT tehnilist dokumentatsiooni mida saaks iga arenduse tehnilise ülesande esmaseks allikaks kasutada.“

Martin Paukson lisas, et andmete poolelt vaadatuna jätab tihti soovida ka andmekvaliteedi tagamine ja tihti liiga kitsalt ühe asutuse põhine väljund.

„Näiteks võimaldab e-PRIA kasutajal ühe ettevõtte raames registreerida ka 2 täpselt sama nimega põldu. PRIA poolt vaadatuna probleemi pole, kuna nende jaoks on süsteemis taustal ka unikaalne „põllu ID“ – kliendi jaoks eksporditaval väljundil aga seda infovälja ei lisata (nende jaoks on näha vaid „põllu nimi“ ning andmete ekspordi-impordi võimalikeks probleemideks kolmandate osapooltega on sellega alus juba loodud. Tegelikkuses pole see probleem vaid kolmandatele osapooltele kes on selle info töötlejad, vaid see on probleem ka kasutajatele kes korduvaid põllunimesid andmetöötluseta enamasti ei märka ja nii on eksimused põhiandmetes kerged tekkima. Tõsi, oleme need juhtumid klientide jaoks kiirelt välja sorteerinud ja klient saab need e-PRIAS õnneks alati parandada, aga siin on kindlasti mõttekoht, et kas sellist olukorda poleks targem ennetada,“ rääkis Paukson.

Kiire areng ja suured plaanid

Cropio Eesti areng on olnud kiire, märgib etteõtte juht – 2020. aastal on kasutajateks lisandunud märkimisväärne hulk ettevõtteid praktiliselt kõigist maakondadest üle Eesti ja ollakse jätkuvalt pühendunud arengule kliendibaasi vajadusi silmas pidades. „Panustame pidevalt sellele, et lisanduks uusi ja põnevaid integratsiooni- ning liidestusvõimalusi meie järjepidevalt suurenevale kliendibaasile. Näiteks on hiljuti liidestatud mitmed väärtuslikud infoallikad (sh ajakohased Maa-ameti kaardikihid sh ortokaart, hübriidkaart ning katastriüksuste kaart), kasutajakontole saab importida Põllumajandusuuringute keskuse mullaproovid, kasutajad saavad lisada oma kontole ka enda ilmajaamad ning olemas on ka integratsioonid enamike turul pakutavate GPS kontrolleritega (Teltonika, Ruptela, Wialon, Aplcom jt) keda pakuvad teenuspakkujad Navirec, GoGPS jt. Eelpool nimetatud teenusepakkujate kontrollerite puhul kasutatakse põllumajandusvaldkonna jaoks ka täpsustatud seadeid ning nende kontrollerite info kuvamine Cropio süsteemis on tagatud kasutajate jaoks ilma täiendavate lisakuludeta. Koostööpartnereid selles vallas tekib lähiajal aga veelgi. Töö käib veel kahe teenusepakkujaga selles vallas,“ kirjeldas tegevusi ja plaane Martin Paukson.

Ka 2021. aasta tuleb oodatult põnev ja sündmusterohke. „Oleme juba kaasanud kompetentset lisajõudu Wizon OÜ äriarenduse ja andmete analüütika valdkonnast, kuna näeme suurt potentsiaali andmete täiendaval väärindamisel ja mis loob kasutajatele kindlasti juurde nii põnevaid ja uusi teenused, kui ka põnevaid võimalusi liita oma tegevusega täiendavaid uusi infoallikaid ja partnereid. Kindlasti muutuvad lähitulevikus võimalikuks nii mõnedki kliendipõhiseid erilahendused olemasolevate andmete liidestamiseks ja kasutamiseks koos või koostöös Cropio lahendusega: tootjate omateenuslahendused, klientide enda infosüsteemid, näiteks kaalumajad, tanklad jpm. Kindlasti tasub nimetatud võimaluste kohta lähemalt uurida ja miks mitte oma vajadustest teada anda.“

Martin Paukson kinnitab, et lähikuudel on taas oodata ka uusi innovaatilisi lahendusi Cropio globaalse arendusmeeskonna poolelt, mis jõuavad juba kõigi klientideni varakevadel. „Cropio Eesti keskendub aga endiselt ja püsivalt Eesti klientide jaoks oluliste arenduste ja integratsioonide teostusele, lisavõimaluste loomisele meie klientidele koostööpartnerite abil milliseid hetkel on töös juba mitmeid ning mida lähiajal lisandub kindlasti veelgi. Usume, et pidev lisavõimaluste loomine loob täiendavat sünergiat nii meile, meie klientidele kui ka meie koostööpartneritele laiemalt,“ sõnas ta lõpetuseks.

KOMMENTAAR

Hea, et on valikuvõimalus

“Alati on tore kui turule tuleb uusi teenusepakkujaid, seda enam kui mõeldakse ka väiketootjate peale. See annab tarbijale võimaluse valikuteks. Siiamaani oli väiketootjatele Eestis vaid üks suurem ja mõni väiksem põlluhaldustarkvarapakkuja, seejuures ei paku need ettevõtted aga terviklahendust,” kommenteeris OÜ Mahe Iva esindaja Veiko Vijard. “Cropio Eesti puhul on tegemist n-ö kõik ühes paketiga, kus üks teenusepakkuja on pannud hinna sisse väga laialdase ja tänapäevase digilahenduste paketi. See haldab endas lisaks tavapärasele põlluraamatule väga palju muid põllumehele vajalike ja kasulike funksoone ning töövahended. Kas ja mida ning mis mahus keegi pakutavatest töövahenditest kasutab, on muidugi iseasi, aga vähemalt on võimalus pidevalt oma tegevust andmetel põhinevalt pidevalt täiustada.”

Veiko Vijard sõnab, et paketi lahendus on viidud võimalikult automaatseks, mis annab põllumehele võimaluse tegeleda oma põhitegevusega, milleks on põlluharimine ja seal saagi kasvatamine, mitte andmete sisestamine süsteemi. Ta lisab, et näiteks eksisteerivad hulgiplaneerimise võimalused nii sõidukitele kui põldudele. “Lisaks sellele on antud teenusepakkujal paketi sees ka mitmed kõrgtehnoloogilised põllumehele vajalikud lahendused. Üheks selliseks on kindlasti paketi tasu raames juurdepääs satelliit-seire võimalusele ja selle ajaloole, mille abil kõrvalekaldeid (automaat)tuvastada ka neil põldudel kus igapäevane füüsiline ülevaatus on raskendatud või ei ole otstarbekas. Lisaks sellele pakub Cropio põllumehele võimaluse tuvastada oma ettevõtte hallatavatel põldudel nii mullastiku temperatuuri kui ka niiskustaset, rääkimata täpsest ilmaennustusest ja selle pikaajalisest arhiivist, mida enamus teenusepakkujaid täna ei võimalda. See kõik annab põllumehele parema taustinfo, aga ka kiirema ja täpsema võimaluse oma aega ja töid planeerida ning võimaluse tähelepanu suunata kõige kriitilisematesse punktidesse,” rääkis Veiko Vijard.